7/10/2009

Magasin sisse täna väga haledalt. Haledamalt kui tavaliselt, sest mul polnud isegi äratuskella helisema pandud. Nüüd, et oma sissemagamise haledust vähendada, panen siia ühe ilusa pildi.


Nii, aga vähemalt olin eile täies riietuses ja meigis ära vajunud, niiet oli tarvis ainult üles tõusta, välisukseni kõndida, jalanõud jalga libistada ja väljuda. (Tööle jõudes meenutas vaade varvastele, et panin eile erinevad sokid jalga ja täna paistavad need tööjalanõudest välja. Õnneks kõik nagunii teavad, et ma veidrik olen.)

Lugu ka teemasse (embemine ei õnnestu, niiet peate klikkima):
http://www.youtube.com/watch?v=UDb-GgKQt4I

7/08/2009

Artsy.


7/01/2009

Elu mõte, elumõte, mõtteelu, mõte elus.

Mõte, mõte, mõte, mõõ-tee. See hakkab imelikult kõlama peale pidevat kordamist. Nagu ka õrn, õrn, õrn, õrrrnn, mis ei kõla üldse õrnalt enam.

Igatahes olen liiga palju elust mõelnud viimasel ajal. Sellest kus, miks ma olen ja kus olla tahaksin. Eile nii L. kui ka M. konstateerisid, et kui mõtlemiseks on liiga palju aega, siis läheb kõik metsa ja keeruliseks. Aga kui kõk ongi juba segane, mis seal siis enam.

Tabletid ei ole mõjunud. Või vähemalt ultraheli järgi. Arst ütles, et on veel üks võimalus, enne radikaalset ravi. Fknhell, kui sa ennast haigena ei tunne, siis sellised asjad võtavad korraks jalust nõrgaks. Peale pmst läbi poolvesiste silmade tehtud kõne suutis issi mind maha rahustada, et tegelikult tuleb lhtsalt rahulikult võtta ja võibolla ka oma elu mõnesmõttes radikaalselt ravida. Enne septembrit või oktoobrit mul Eestist siiski plaani lahkuda pole, kuigi tahaks. Vähemalt on õues hea olla, sest valitseb piisavalt vahemereline kliima. Ja need õhtused kuumapohmakad. Mmm.

Vaatasin eile kahte päris head filmi. Väga teemasse vähemalt minu jaoks.

Esimene oli film, mida ma juba kaua ootasin - "How to be" (2008). Draama/komöödia. See film on veerandelukriisis (quarter-life-crisis) vaevlevast luuserist, kes ei tea, kes ta on ja kes ta olla tahab ja süüdistab kõiges oma vanemaid. Ta palkab isikliku elutreeneri ja peale seda läheb kõik veel hullemaks, kuni mingil kummalisel viisil saab aru, et ta ongi see ja seal, kus hetkel olla tahab. Filmis on palju häid dialooge ja _huvitavaid_ karaktereid. Üks parimaid dialooge on Art'i ja tema peegelpildi vahel filmi lõpus, enne lavale esinema minekut. "You're not nobody, you're somebody. You're one of the greatest songwriters and they'll gonna love you for it. Ok? Listen, you have as good rights to be out there as anybody else. Yeah, I know! Yes, just do it, alright?" Unustasin mainida head muusikalist skoori, näiteks üks laul sisaldab minu jaoks kogu filmi pointi. "We'll always love you but that's not the point":

Teine eilne film oli "Genova" (2008). Draama. See film näitab ühe pere elu peale autoavariid, kus armastatud ema saab (ilmselt noorema tütre süül) surma. Võimaluse ajel ja muutuse vajadusel otsustab isa koos tütardega Itaaliasse kolida. Iga pereliige elab traumat omamoodi üle - pereisa üritab oma naise olemasolu ignoreerida, vanem tütar süüdistab kõiges oma õde, kes kujutab ette, et ema on koguaeg tema kõrval. Kuigi tegemist on siiski väga reaalse tegevustikuga, täiesti päriseluga, ei hakanud kordagi igav, sest režissöör suutis oma erinevate filmimistehnikatega mind täiesti filmi sisse tõmmata, mis oligi eesmärk, sest filmi läbiv mõte ja lõpp jäid liiga lahtiseks, et mingit sügavamat pointi sellest kõigest otsida. Pidigi lihtsalt protsessi nägema. Ilmselt. Igatahes soovitan kindlasti, elamuse pärast, kui keegi kuskil käpa sellele dvd'le peale saab.

Nii, tänaseks vsjo. Siesta on peaaegu läbi :D

6/29/2009

One of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone
one of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone

one of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone
one of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone

I'll be gone
I'll be gone
I'll be gone
I'll be gone

one of these days and it won't be long
you're gonna look for me when I'm gone
when I'm gone
said I'm gone

one of these days
one of these days
one of these days
one of these days

one of these days and it won't be long
you're gonna look for me when I'll be gone
when I'm gone
said when I'm gone
when I'm gone
when I'm gone
said when I'm gone

gonna look for me

6/25/2009

Lõpuks ometi!

... kuulen, et ka VH juhtkond mõistab öötööd samamoodi nagu minagi - valves olles saab haiglas magamas käia nagu odavas hotellis.

6/21/2009

So my sense of reality and sleeping times are both really totally messed up.

But I'm home. Somewhat gladly.

(mis siis, et mu taimed on kuivanud ja kass kannatab tähelepanupuudulikkuse all ja mitmed siiani püsinud asjad on kuidagi täpselt äraoleku ajal muutunud)

Rome (L). Varsti rohkem pilte retkest.

Üldse jagavad mu armastust 3 linna: Tartu, Rooma, Cork.

6/16/2009

Today's fortune: The world is a tragedy to those who feel, but a comedy to those who think.

Naljakas on küll. Kuidas aeg lendab.

Alles istusin nõutult oma kohvri kõrval ja nüüd olen juba järgmises sihtkohas ja reedel tuleb jälle kohvrit vedama hakata, et laupäeval koju jõuda.

Aga kes teeb mulle 3 maali, mis näitusele peaksid minema ja kes tahab veel peale nii paljusid elamusi tagasi rutiini minna. Tahaks hoopis kuskile pikemaks ära minna.

Reisipisik vist :)

6/10/2009

Mediterranean.

Olen elus
rohkemgi
eelseisvast
lahkumisest
kurbust
tundnud
aga seegi
kord need
piiniad j22vad
mu sisemulda
kasvama.





Enda pilte kyll ei saa veel arvutisse laadida, aga sellel piazzal ma eile k2isin. R22kimata sinisest merest ja mustast liivast.

I don't want to add anything more.


Arrivederci!

6/04/2009


Tund aega veel kohvrit pakkida.

Kuulete minust järgmisel neljapäeval, sest umbes-täpselt 10,5 tunni pärast olen ma Roomas.

...and they will save Rome once again.