Sõnad sõnadeks.

Nüristav vahepealsus või keskpärasus lausa - kontrastid hägustuvad, piirid mattuvad udu ja muda alla. Kus on see ilus värviline sügis? Nagu üks aastaaeg oleks vahele jäänud, miski puudu. Või ainult tundub, sest ma pole lihtsalt märganud?

Olgu kuidas on, sellist tasakaalu(tust) ma ei soovinud.

Tahaks, et mul oleks midagi veel öelda...

...

...

...

...

...

...





Eip. Ei tule.

Reverse.

Mul pole midagi öelda. Kas peaks? Minevik on ära olnud. Olevik lihtsalt on. Tulevikust ma ei tea veel midagi.

Tahaks äravõõrdumist tagasi pöörata. Aga näed, pöörasin hoopis kella ja elasin sama tunni uuesti üle. Endiselt peaaegu elus. Endiselt.

I go nowhere high, go nowhere warm.

Täna olid isegi iga mu varajase hommiku tervitajad varesed vait. Tuul loopis vihaselt puuoksi ja need kakkusid hirmust peast peotäitega lehti ära. Nagu mõni õudusfilm, millele ise õõvastavat muusikat teha maailma kõige häälest ära oleva klaveriga. Ja nii külm on...

360 kraadi.

http://www.youtube.com/watch?v=Q5Q_bNiDaTA
http://www.youtube.com/watch?v=5lgCrXzHc1Q

Ei tea kui kaugel praegusest kohast on täielik mittehoolimine...

Pierre Aviat - I see you everywhere

Kui keegi selle loo saab kuskilt päriselt kätte(arvutisse), siis ma oleksin jagamise eest väga tänulik.

tunde midagi ütlemata

sisse hingata põlevat aega

veel üks ja veel pole vaja

rääkida sõbraga tähetornidest

langenud kindlustest kaugustest

langevaid tähti mis soove

ei täida ei tühjust

ja puult kukub sügist

liig vara läeb pimedaks

liig hilja valgeks

me kukume enne

kui tõuseme ja

kaotame enne

kui leiame

ära ütle

ma tean

Tahaks maa alla vajuda.

Päriselt. Ükspuha, mis mind seal ka ei ootaks, asi ei saa olla väga palju hullem.

Liim ja killud. Nii see käib viimasel ajal. Kell näitab: "It's too late" ja on öö.

Käisin täna "Dublant'i" peaproovi vaatamas, esitajaks Mängijad, noored Viljandi näitlejad + Alo. Lavastus ise oli muhe romantilis-dramaatiline komöödia-põnevik. Sisaldas endas nii mõndagi paeluvat + etteaimavatavat lõppu twist'iga. Tore, et on veel neid, kes teevad midagi puhtast rõõmust seda teha. Soovitan.

Tegelikult sain ma tänu sellele etendusele ka rikkamaks. Kuigi võibolla mitte väga reaalselt, siis vähemalt paari artisti/laulu võrra - Mark McAdam (tema laul on etenduse tunnuseks) ja Au Revoir Simone(algselt arvasin, et see on laulu pealkiri), keda soovitas kallis Youtube.com, kui üritasin Mark'i kuulata.

Kahjuks ei leidnudki youtube'st McAdam'i "Too Hard"'i , aga ARS'ilt see eest järgneb üks parimaid muusikavideosid, kusjuures isegi mitte ametlik vaid fännivideo (võimalik, et ma ei ole oma käefetišiga objektiivne arvaja).

Böö! (Nojah, tunduski uskumatu...)

Aga v2hemalt on see p2ris vahva ja uhke, arvestades, et ajakirjanik tegi intervjuu ajal põlve otsas m2rkmeid ja j6i samal ajal kohvi.

Üldiselt on ikkagi - "oehhhh!"

Kas Sina tead, kuidas ohkab kergendusest noor pirnipuu, kui korjad ta lookavajund okstelt pirnid?

Bergen-Oslo-Stocholm-Tallinn-Tartu

Oeh. See võtab kõik kokku. Olen bäkk (nagu ka täpitähtedest järeldada võib).

09:09 09.09.09 pöörasin healjuhul külge. Kummalised unenäod. 

Aga nagu juba kohane, siis kahte ööd samas kohas ei maga. Ehk siis maale. Vanamal sünna.

Paipai. Varsti näeme.