5/19/2011



Maailmaruumi on tekkinus uus sõna - "draamakomöödia". Mitte, et see iseloomustaks mu elu mingil määral, sest siin ei ole teravaid nurki, aga lihtsalt see variaabelsus on vapustav ja veel ühes sõnas, ja see paneb isegi õhtul tööjärgselt mõtlemisvõime kaotanud mõistuse amokki jooksma. Suvaliseses suunas, aga vähemalt on teada, et see on võimalik. For that, I thank you, allmighty Universe. Kh-khm.

Ja pealegi, kui 2 kuud pole midagi kirjutanud sest pole tahtmist/jõudu/vajadust/võimalust/mõtet/jne, siis võib ju kasvõi suvalise märgi maha panna, et ma siiski olen olemas ja kickin', ohyeas.

3/09/2011

Ei tahagi mõelda, miks üks sõna, mida ma igapäevaselt kõige tihedamini mõtlen, on "äramõtlejäävait".

Kas see ongi minu viis end veel rohkem maailma suhtes tühistada - mitte omada vaatenurkasid, suhteid, kogemusi, mis tõeliselt loevad. Tee tööd. Sest tegelikult on maailma kontekstis on kõik tühine. Isegi kui mitte täielikult täita seda rolli, mis on sulle antud, teised hammasrattad liiguvad edasi ja ei saagi paigale jääda ja maailm ei jää nagunii seisma. As if.

Vastuseid ei ole, pole aega pikemalt seista ja mõelda, seega peangi enda mõistusegalopile jala/sõna ette panema, et edasi minna. Lihtsalt edasi kulgeda. Sest muud varianti ei ole. Aega ei ole. Või nii ma ütlen. Olevaitjateeniedasi.

Nii maine.

26ndal on Earth Hour. Ma olen tööl, sest lülitaks ikka terve osakonna välja ja ütleks, et mõistus on kodus, aga mina pole.

3/08/2011

hinga ometi

ära unusta, et
hingamise peale tuleb
mõelda, niisama
ei juhtu ju midagi

3/03/2011

You Should Date An Illiterate Girl

"Date a girl who doesn’t read because the girl who reads knows the importance of plot. She can trace out the demarcations of a prologue and the sharp ridges of a climax. She feels them in her skin. The girl who reads will be patient with an intermission and expedite a denouement. But of all things, the girl who reads knows most the ineluctable significance of an end. She is comfortable with them. She has bid farewell to a thousand heroes with only a twinge of sadness.

Don’t date a girl who reads because girls who read are the storytellers. You with the Joyce, you with the Nabokov, you with the Woolf. You there in the library, on the platform of the metro, you in the corner of the café, you in the window of your room. You, who make my life so god damned difficult. The girl who reads has spun out the account of her life and it is bursting with meaning. She insists that her narratives are rich, her supporting cast colorful, and her typeface bold. You, the girl who reads, make me want to be everything that I am not. But I am weak and I will fail you, because you have dreamed, properly, of someone who is better than I am. You will not accept the life that I told of at the beginning of this piece. You will accept nothing less than passion, and perfection, and a life worthy of being storied. So out with you, girl who reads. Take the next southbound train and take your Hemingway with you. I hate you. I really, really, really hate you."


http://thoughtcatalog.com/2011/dont-date-a-girl-who-reads/

Mulle meeldib, kui leiad sõnastatuna midagi, mida tead küll, aga ei tule mõttessegi kirja panna.

1/08/2011

oioioioioi

üldse pointi ei ole


................................................................................

12/27/2010

Ajakeeraja.

Ma ei ole ilmselt ainus, kes märkab, et mida rohkem aastaid on mööda läinud, seda kiiremini järgmine aasta läheb. Palun teaduslikku põhjendust, sest aru ma ei mõista, miks aastavahetus juba järgmine nädalalõpp on. Alles oli ju aastavahetus. Ja eelmised jõulud.

Mul oleks vaja seda HP ajakeerajat! Kahjuks ei esitanud seda soovi jõuluvanale ja ega ta nagunii oma nägu ei näidanud. Vahel tundubki ignoreerimine kõige õigema lahendusena. Ent kui lõpuks oled sunnitud olukorraga tõtt vahtima, on must auk garanteeritud.

Las siis olla, kuidagi ikka saab. Ehk. Vist. Ja kui ei saa, siis peab ikkagi saama, kuidagi.



Ahjaa, Kass triiklaua peal magamas ja üleni puhvis on päris naljakas, nagu ootaks ära triikimist. Ei, tegelikult ma ei mõtle selliseid asju. Ausalt.

12/22/2010

vahel ei saa enam täpselt aru, kus läheb piir üldse olemas olemise ja mingi vati sisse mähitud eksisteerimise vahel. sest võibolla ongi vaid see, mis paistab akendest.


läheb emoks ära, aga samas on ka miski lõppemas, st võib emoda küll.




you can almost read my mind, oblivion

12/15/2010

ainult pilguta valel silmapilgul
ja on ainult pilkane pime

laternad kumavad pilvedele hume
puudele tumeda lindudest

12/08/2010

Kuidas kirjutada midagi pidevast keskpärasusest?

... kui on tunne, et olen piisavalt kõrgel ja mu jalad ei ulata maha, aga ka ülespoole ei pääse, täpselt nagu see boibänd, kes laulab, et caught in the middle. Ei pääse pääsema.

... tundest nagu tundeid ei olekski ja ei tulekski.

Ja mõte trummeldab ja tekitab peas tumedat tühjust, et ei olegi midagi rohkemat ja ei olegi väärt. Naeran ja teen kibestunud nalju ja kõik naeravad, aga hiljem on piinlik ja vastik ja ma ei taha enam väsinud olla, ei taha üksildust ja 360 kraadist kõrvetavat külma (ja ma ei räägi varvastest ja sõrmedest).

Talvemasenduse must auk?




Retoorilised küsimused, mida lahti lasta, ehk lähevad tüütavad kedagi teist.

12/07/2010

Baby, you're a firework?

"maybe you're reason why all the doors are closed
so you can open one that leads you to the perfect road
like a lightning bolt, your heart will blow
and when it's time, you'll know"







Ei midagi kõrvetavat, ainult külm.

11/18/2010

Jäid hõule! :D

10/21/2010

Töörapsoodia.

"Pilvede vahel mühiseb" (kuulsin töökaaslast)
ütles päriselt "kõrvade vahel"
tänan mu enda kõrvad, et
nii valesti mühisete








Sooda.
(Lisa vaid jahu ja muna ja )Laura on küpse.
Kui maailmavale on kaotada midagi, mille peale on kirjutatud - "lucky to have you". Küsimus jääb õhku rippu - kas mu luck on kadunud või ei pidanud see vaid selle kindla asja suhtes paika?

10/16/2010

Ahjaaa, isegi kui lund sadas, sõitsin ikkagi jalgrattaga tööle ja tagasi. Pfui.

Kes lubas oktoobris lund sadada?
On koerad.

Nagu tühjakspigistatud sidrunil.

Nii on, kui on selline elu, et melu ei olegi.

Postitan parem mõned pildid koomiksi-blogist, mille kogemata leidsin. Päris andekas ja eluline (või noh vähemalt mõne jaoks).








www.stuffnoonetoldme.blogspot.com

9/28/2010

isegi kui mu taskud kukuvad kollaseid
vahtralehti ääreni täis
vihm sajab mitmekaupa otse silma
ei allu ma selle sügise
provokatsioonidele ja sõidan ikka
jalgrattaga tööle

õmblen kõik taskud kinni
ja
jätan silmad koju

9/15/2010

They cut down my jungle?



See on lausa enne, sest on üpris kindel, et ma elan siin kohas veel umbes... Noh - siin rõdul ma järgmist kevadet ei oota. Kuigi võibolla isegi näen, külalisena, ja see saab olema paljas kevad, sest viinapuuväädid on kõik läinud. Gone. Lihtsalt raiuti maha eile päeva jooksul ja avastasin ma selle alles pimedas õhtul, kui järsku oli rõdul väga palju ruumi ja see oli täiesti tavaline rõdu, mitte minu. Mis teeb lahkumise natuke kergemaks.

Muutused-muutused, ma enam ei adugi, kui palju neid on ja mis suunast nad mind ründavad. Ja kes teab, millised ja millise alatooniga. Kes teab. Ja miks? Miks on ka väga hea küsimus.


But hey maybe it's for good.


9/13/2010

(fast) forward into the past

changeschanceschanges have enchanted me
I'm already flowing through the empty inner veins of this building
(backwards or so it seems)


I can't read your mind, but I don't have to
"the city keeps on going on"

9/10/2010

"So many sights to see so wake up like an early birdie
and we'll get a head start on the day
oh stained-glass skyways and crowded 6 lane highways
if I look back when I begin to leave, will they remember me?"


"circle me and the needle moves gracefully
back and forth
if my heart was a compass you'd be north
risk it all cause I'll catch you if you fall
wherever you go
if my heart was a house you'd be home"

"you could be anywhere
I'll meet you there
you could be anywhere
open your eyes and see everything you can be
I'll meet you there"




Öökullilinn. Kell on jälle liiga palju. See öökull läheb tänase ja homse päeva vahelisse faasi.

9/07/2010

the shades are getting cold but it's warm


...aga minul on selles sügises teistmoodi ja täiesti tore rutiin. Uskumatu, et ma seda juba ehk ikka veel ütlen, aga see on hea, sest nädal ja imelised aeglased kohvilõhnalised hommikud ja jalgrattaga töölesõitmine.


"pale september i wore the time like a dress that year
the autumn days swung soft around me like cotton on my skin"


Ja vara magamamin...............*zzzzzzzz*