Kas tunneksid mind ära teiste valgete liblikate seast?

1. Usun siiralt, naiivselt ja ümberveenmatult, et kõik juhtub põhjusega. Ma ei tea kunagi, kust alustada ja millega, aga ka teadmatus on siiani kuskile (!) välja viinud.

2. Kardan inimesi. Isegi kui üritan mitte. Nad suudavad üpris lihtsalt mulle lähedale pääseda ja seda ära kasutada, haiget teha.

3. Olen esteet. Haiglaselt, boheemlaslikult ja kitšilt. Nii palju oleneb (välja)nägemisest. Vahel näen isegi ette.

4. Ei taha kaotada võimet naeratada, naerda. Seega teen seda võimalikult tihti, et olla kindel, et ikka veel oskan.

5. Vihastan paar korda aastas ja siis nii, et silme eest must ja kõik asjad lendavad, olen üheaegselt raevunud enda ja kogu inimkonna pihta. Nendel hetkedel ei tasu mu silme alla sattuda.

6. Ma ei taha igavesti elada. Küll aga piisavalt huvitavalt ja seega üritan mitte omada eelarvamusi inimeste, tegevuste, kohtade suhtes. Olen palju üllatusi kogenud.

7. ... (alati peab midagi saladuseks ka jääma ;))

Tegelikult
ei ole midagi hirmutavamat
kui oskamatus
maailmale naeratada

seda tõeliselt mõelda
ilma kõigi nende pisarateta
mis kunagi on nutetud
ilma valuta mälus
kipitavast igatsusest
mis igatseb tegelikult
et teda enda huvides
ära ei kasutaks

madalamate eesmärkide nimel

unustada ei tohi
andestama peab
isegi, kui kõik on muutunud
ja keegi on
rohkem katki kui teine
ja keegi on
ükskõiksem kui enne

naerata palun
naerata
sest elu on
seda irooniat väärt

Don't worry, be happy!*

There's nothing more to say. I don't want to commit.

_________________________________________
*Armastan Bobby't selle laulu eest igavesti

Inimesed, te olete pimedad!

Jah, just, te lihtsalt ei näe, mis toimub. Te ei saa kellestki aru, välja arvatud juhul, kui need teised olete te ise. Fakin' egoism ja vaatan-ainult-oma-mätta-otsast. Kui te ise oleksite kõiksus, siis te mõistaks, aga ei ole. Niisiis, kuna midagi on valesti, siis peaks vähemalt üritama.

Mina ei kavatse enam vait olla. Mina-mina-mina! Vähemalt ma pole vait ja ei teeskle, et kõik on korras.

Aga ma ei näe. Ma näen, mis toimub, aga kellegi üritust pole veel kohanud. Peeglisse vaatamine ei too sellele kõigele lahendust. Te lihtsalt ootate, mis elu kandikul ette kannab ja siis pole rahul, sest te ju andsite endast kõik, püsimaks täpselt samas kohas, et elu ikka kindlasti teid üles leiaks. Totaalne mõttetus. Ja alati on ju kedagi teist süüdistada. Alati on keegi, kellel on väike pind. Aga enamusel on palgid. Ja need pindudega tüübid saavad palkide eest ka. Mina lähen järjest rohkem vihale - hoidke alt, kui ma ükskord päriselt vihastan. Siis jõuab see kuradisillal oodatud kurat lõpuks kohale, ainult et teisel kujul, kui te ootaks.

Selle viha kogunemise vastu ei aita ka kurbus ja hirm, mida ma enda sees märganud olen viimasel ajal. Need mõlemad on seotud sama teemaga, mis vihagi, aga nad on... õrnad ja jõuetud. Mida õrnemaks ja jõuetumaks jään, seda enam ma ei näita seda välja. Bitching-bitching, onetwothree! Et nüüd te siis teate. Või siis mitte. Ega ma ei ootagi enam, et mingid positiivsed nähtused antud teemas juhtuks. Vähemalt ma olen natuke enda seest välja saanud. Hämades. Aga kui te vähegi arukad olete, siis te saate aru, kes te täpselt olete ja mida te valesti teete. Ma väga loodan.





Minu jaoks on kaks teed. Esiteks, ma ei mängi teiega, niikaua, kui teie ei mängi minuga. Ja teiseks, muutun järjest vihasemaks ja kui see kulmineerub, siis peale seda on mul teist väga ükskõik. Tegelikult ka. Sest viha ei meeldi mulle ja ma ei pea veetma aega inimestega, kes mind vihastavad. Urr! Punkt.

Vähe aega paljudeks asjadeks.

Kukkusin eile magama veidi peale kahte. Enne äravajumist mäletan, et kell oli 2.05. Ärkasin puhanuna ja olin unes kogenud pikka sündmustejada. Kell oli 2.20.

Oleks kogu elu nii.

Põrgu ON teised inimesed. What a wicked game.

The world was on fire and no one could save me but you.
It's strange what desire will make foolish people do.
I never dreamed that I'd meet somebody like you.
And I never dreamed that I knew somebody like you.

No, I don't want to fall in love. (This world is only gonna break your heart)
No, I don't want to fall in love. (This world is only gonna break your heart)
With you. With you. (This world is only gonna break your heart)

What a wicked game to play, to make me feel this way.
What a wicked thing to do, to let me dream of you.
What a wicked thing to say, you never felt this way.
What a wicked thing to do, to make me dream of you and,

I want to fall in love. (This world is only gonna break your heart)
No, I want to fall in love. (This world is only gonna break your heart)
With you.

The world was on fire and no one could save me but you.
It's strange what desire will make foolish people do.
I never dreamed that I'd love somebody like you.
And I never dreamed that I'd loose somebody like you no,

No, I want to fall in love. (This world is only gonna break your heart)
No, I want to fall in love. (This world is only gonna break your heart)
With you. (This world is only gonna break your heart)
With you. (This world is only gonna break your heart)
No, I... (This world is only gonna break your heart)
(This world is only gonna break your heart)

Nobody loves no one.

"I chase my vinyl dreams to boogie wonderland"

Dance boogie wonderland
Dance boogie wonderland
Midnight creeps so slowly into hearts,
Of men who need more than they get
Daylight deals a bad hand,
To a woman that has laid to many bets

The mirror stares you in the face and says
Baby, uh uh it dont work
You say your prayers through you dont care
You dance and shake the hurt
Dance boogie wonderland
Dance boogie wonderland

Sound fly through the night
I chase my vinyl dreams to boogie wonderland
I find romance when I start to dance in boogie wonderland
I find romance when I start to dance in boogie wonderland

All the love in the world cant be gone
All the need to be loved cant be wrong
All the records are playing
And my heart keeps saying
Boogie wonderland, wonderland
Dance boogie wonderland
Dance boogie wonderland

All the love in the world cant be gone
All the need to be loved cant be wrong
All the records are playing
And my heart keeps saying
Boogie wonderland, wonderland
Dance boogie wonderland
Dance boogie wonderland

Norah Jones - Thinking About You

Yesterday I saw the sun shinin',
And the leaves were fallin' down softly,
My cold hands needed a warm, warm touch,
And I was thinkin' about you.

Here I am lookin' for signs to lead me,
You hold my hand, but do you really need me?
I guess it's time for me to let you go,
But I'll be thinkin' about you,
I'll be thinkin' about you.

When you sail across the ocean waters,
And you reach the other side safely,
Could you smile a little smile for me?
'cause I'll be thinkin' about you,
I'll be thinkin' about you,
I'll be thinkin' about you,
I'll be thinkin' about you...


__________________________________________


Võibolla peaksin ma ütlema midagi rohkemat, kui need laulud, mis siia olen postitanud, aga pole ju mõtet, kui need räägivad enda eest...

Heart - All I Wanna Do Is Make Love To You

It was a rainy night when he came into sight
Standing by the road
no umbrella
no coat
So I pulled up along side and I offered him a ride
He accepted with a smile so we drove for a while
I didn't ask him his name
this lonely boy in the rain
Fate tell me it's right
is this love at first sight
Please don't make it wrong
just stay for the night

All I wanna do is make love to you
Say you will
You want me too
All I wanna do is make love to you
I've got loving arms to hold on too

So we found this hotel
it was a place I knew well
We made magic that night. Oh
he did everything right
He brought the woman out of me
so many times
easily
And in the morning when he woke all I let him was a note
I told him 'I am the flower you are the seed'
We walked in the garden we planted a tree
Don't try to find me
please don't you dare
Just live in my memory
you 'll always be there

All I wanna do is make love to you
One night of love was all we knew
All I wanna do is make love to you
I've got loving arms to hold on too

Oh
oooh
we made love
Love like strangers
All night long
We made love

Then it happened one day
we came round the same way
You can imagine his surprise when he saw his own eyes
I said 'please
please understand
I'm in love with another man
And what he couldn't give me
was the one little thing you can'

All I wanna do is make love to you
One night of love was all we knew
All I want to do is make love to you
Come on
say you will
you want me too

All I wanna do is make love to you
One night of love was all we knew
All I want to do is make love to you
Say you will
you want me to

All night long
All night long

All night long
All night long.

Macy Gray - I try

Games, changes and fears
When will they go from here
When will they stop
I belive that fate has brought us here
And we should be together babe
But were not
I play it off, but Im dreaming of you
And Ill try to keep my cool, but Im feenin

I try to say goodbye and I choke
Try to walk away and I stumble
Though I try to hide it, its clear
My world crumbles when you are not here
Goodbye and I choke
I try to walk away and I stumble
Though I try to hide it, its clear
My world crumbles when you are not here

I may appear to be free
But Im just a prisoner of your love
And I may seem all right and smile when you leave
But my smiles are just a front
Just a front, hey
I play it off, but Im dreaming of you
And Ill try to keep my cool, but Im feenin

I try to say goodbye and I choke
Try to walk away and I stumble
Though I try to hide it, its clear
My world crumbles when you are not here
Goodbye and I choke
I try to walk away and I stumble
Though I try to hide it, its clear
My world crumbles when you are not here

Here is my confession
May I be your possession
Boy, I need your touch
Your love, kisses and such
With all my might I try
But this I cant deny
Deny

I play it off, but Im dreaming of you
(but Im dreaming of you babe)
And Ill keep my cool, but Im feenin

I try to say goodbye and I choke (yeah)
Try to walk away and I stumble
Though I try to hide, its clear
My world crumbles when you are not near
(when you are not near aahh)
Goodbye and I choke (yeah, yeah, yeah)
I try to walk away and I stumble (hey, hey, hey)
Though I try to hide it, its clear (say it lord)
My world crumbles when you are not here

Goodbye and I choke (Im choking)
I try to walk away and I stumbe
Though I try to hide it, its clear
My world crumbles when you are not near
(when you are not near, yeah, yeah yeah)
Yeah, yeah..

Remont.

Jah, see on see, mida paljud asjad ja ka inimesed vajavad.

Asjadega on muidugi lihtne - paned uue krohvi peale, võibolla vahetad tapeedi välja, mõnikord peab ka midagi lõhkuma, et parandused parema al(g)use saaks. Kindlasti tuleb millestki loobuda, aga teadmine, et asemele saab uus ja parem, teeb kõik kergemaks. Ja nii käibki.

Mitte inimestega though, neil käib asi teisiti. Halvad ja vanad omadused on ometigi liiga visad kaduma. Käitumismallid. Mõtlemine. Eelarvamused. Hirm. See on see, mis püsib, remondita. Ja sellest hoitakse kümne küünega kinni.

Ammusest ajast kummitab üks aforism: "Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta". Kui kohutav! Loobuda kõigest täiuslikkuse nimel? Pigem ahmime kõike, mis käeulatuses on. Peaksime rohkem ära andma, elama. Aga see on inimloomusega vastuolus ja nii läheme täpselt samamoodi edasi, et mitte öelda - tagasi.

Ja kes olen mina seda rääkimaks? Kes oled sina seda lugemaks? Kas ma üldse olen? Ja sina?

Me oleme ära hirmutatud. Kardame muutuda. Kardan. Kardad. Ja üldse, meie hirmud on eneselegi märkamatult nii suured, et kaob inimlikkus, nagu ütleb Bertrand Russell: 'Neither a man nor a crowd nor a nation can be trusted to act humanely or to think sanely under the influence of a great fear.'

Ja Hirm elab edasi ka peale meid, kui remonti ei tehta.

It's all in our heads.

Meist jäi päiksest
närit' pilvede ja
vihmast liiga halli
hämarduva õhtu sisse
õhku palju pilvi
(suitsetame igavusest,
või kuna teadjad
lihtsalt teevad nii)
pahvakuid ja klirinat
ent tassidel on ikka
kõrvad küljes
põhjas kohvitilk,
elule üks liiga
selge pilk...

Shuffle-nali, eesti-made.

Pane kõik laulud ühte nimekirja mängima. Noh, tead küll. Ja siis tee seda “Shuffle” trikki. Ja iga küsimuse vastuseks kirjuta üks laul. Kirjuta see laul, mis parajasti tuleb.

Esmaspäeva laul: Alanis Morrissette - Thank You
Teisipäeva laul: Billy Joel - Big Shot
Kolmapäeva laul: Silencer - Death, Pierce Me /wooh, tavaliselt kolmapäev ongi just nii masendav höhöhö: Rip My Throat, Drink My Blood, Strangle Me, Drown Me, Give Me Vain And Give Me Pain, Knives Running Through Me, Oh, Master Of Wounds - Cut Me Chase Me, Waste Me, Leave Me In Your Arms Cold Hands, Fingers Like Razors, Break My Neck, Put Out My Light, Crush My Hope, Rape My Life Cut Me, Hurt Me, Cut Me, Hurt Me... Cut Me, Cut Me, Cut Me, Cut Me, Take My Life, Kill Me And Kill Me (and...) I Am What You Deserve, Death Do Me Submerge /
Neljapäeva laul: Pink Floyd - Don't Leave Me Now
Reede laul: Joseph Arthur - In The Sun / mmm!/
Laupäeva laul: James Talley - Streamline Flyer
Pühapäevane pala: The Fray - Trust Me

Kevadhitt: Fiction Factory - Feels Like Heaven
Suvehitt: Ursula - Tuttava Katsumise Mõnus Surin
Sügishitt: Alsu - Ja I Tõ
Talvehitt: Neffa - Prima Di Andare Via

Hommikune äratus: Red Hot Chili Peppers - This Is The Place
Hommikusöögi saatemuusika: Snow Patrol - Somewhere A Clock Is Ticking (I Could Do Most Anything To You)
Mineku muusika: Marilyn Manson - Cake And Sodomy
Töö (kooli) muusika: Genialistid - Mina ka!
Lõunapausiaegne lõõgastus: Joseph Arthur - Let's Embrace
Pärastlõuna palake: Seal - Kiss From A Rose
Kojumineku laul: Queen - You Don't Fool Me
Õdus õhtumuusika: The Fray - How To Save A Life
Unelaul: Pink Floyd - Another Brick In The Wall, Pt. 2 / "we don't need no education!" see mulle sobiks!/
Öömuusika: RHCP - Blood Sugar Sex Magic / nice! :D/

Raske on kaotada lootusetust.

Millegipärast mul õnnestub see ikka ja jälle. Samas - kui poleks halbu ja veel halvemaid hetki, siis võiks lausa uskuma jääda, et häid hetki polegi. Hetkel tundub, et halvad on peaaegu head veel halvemate kõrval.

Tegelikult võibolla polegi asi nii lootusetu. Ma lihtsalt ei suuda ennast kokku võtta, et neid võlgu likvideerida, aga õnneks on mul sund taga - kellegi teise ja enda tuleviku pärast. Ma ju tahan Viljandisse tööle. Loodetavasti, pole asi nii lootusetus seisus, et enam ei anna muud peale aka võtmise teha. Ma isegi ei muretse enam endast jääva mulje pärast koolis, sest seal on nagunii enamus läbi. Või noh - natuke ikka põen. Aga kõik nagunii teavad, et ma olen boheem ja lohe. Siiani on nad mind lohistanud. Edasi pean ise, nagu öeldi. Karm. KaRm.

2 tunni pärast on kvaliteedi tagamise eksam. Ma olen tükk aega juba ekraani põrnitsenud. Kvaliteet on määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded [märkus: terminit “kvaliteet” saab kasutada koos omadussõnadega nagu halb, hea või suurepärane]. Mjah, suurepärane!

Etsiis, palju õnne. Palju õnne, ma ütlen! Suicide Bunny lohutab!

...aga unenäod kinnisideest ja mu õest teineteisele väga lähedal minu trotsiks ei aita ka eriti. Fakaa!

Fa-fa-fa, and will you take fries with that, M'am?

IF YOUR LIFE WAS A MOVIE, WHAT WOULD THE SOUNDTRACK BE?
So, here's how it works:
1. Open your library
2. Put it on shuffle
3. Press play
4. For every question, type the song that's playing
5. When you go to a new question, press the next button

Opening Credits: Brian Tyler feat Slash – Mustang Nismo (The Fast And The Furious – Tokyo Drift Soundtrack)

Falling in love: Ursula - Heiki

Sex Scene: Queen – Don’t Stop Me Now

Breaking Up: Soggy Bottom Boys feat Dan Tyminski - I Am A Man Of Constant Sorrow

Life's OK: DJ Shadow ft Mos Def – Six Days (The Fast And The Furious – Tokyo Drift Soundtrack)

Mental Breakdown: Red Hot Chili Peppers – True Men Don’t Kill Coyotes

Driving: Genialistid ja Lea Liitmaa – Leekiv armastus

Final Battle: Mewithoutyou – Dying Is Strange And Hard

Death Scene: Johnny Cash - Hurt

Funeral Scene: Pink Floyd – In The Flesh?

End Credits: Billy Joel – Piano Man

[Tühjus]

Ma enam ei kirjuta mõistuse järgi
sest sõrmed on lähemal
mu silmis on silmis on tühjus
viimasel korral kui läksin
siis kurvalt jäi miski neist välja
ehk leian kord tükkhaaval üles
need uned, kus uni on hea
hommikul on ikka veel hommiku maitse
ärgates ärkama kui pean
naha peal naeratuslohk

Jeeses, ma olen idioot!

[Võõrsõnad]

See oli kartus peale pikka päeva, et midagi ei muutu
või et midagi muutub.
Ja midagi muutuski.
Mu hullusetoas nihutati mõtteid,
võeti nad karbi seest voodi alt,
pühiti tolmust ja pandi aknale.
Kuigi on külm, minul liigagi soe,
näed - liblikad lendavad taskus.
Kas tead? Ma ei tee enam vahet,
kas minu on sinu või jaa.

Joseph Arthur - You've Been Loved

Ületamatult kehva kõlaga, aga ikkagi hea.

"Suudlen Sind ainult, sest Su süljes on veel natuke kohvi"

Eelnev nädal oli põrgu. Päädis avastusega pühapäeval, et järgmisel päeval on eksam. Õnneks olin praksis saanud personaalse seletuse. Tulemusi veel ei tea.

Üldse on mind rumal rahutus vallanud. Tahaks kõik kuradile saata, sest ma ei saa enam millestki aru. Kas tõesti inimesed ei saa ka ise absoluutselt endist aru? Oeah. Mu ema on küll alati öelnud, et "käituge mu sõnade, mitte tegude järgi". See, mis toimub, ei käi isegi mitte selle absurdsuse järgi, vaid kõrgelt ja kaugelt üle kõige loogilise ja ma suren vaikselt seespidiselt. See, mida peaksin üritama unustada, võtab mind seestpoolt üle. Ja see kõik võib olla lihtsalt mäng. Või ärakasutamine. Mõlematpidi Valus. Tahaksin kohvipurusse uskuda. Võiks ju olla midagi, millele loota... Aga ei.

"Some say we are responsible for those we love. Others know we are responsible for those who love us."

Dennis Leary - Asshole

Chosen One : The Collection Of My Life

1. Marilyn Manson - Cake & Sodomy
2. Aerosmith - Ain't That A Bitch
3. Cardigans - My Favourite Game
4. Cardigans - Erase And Rewind
5. Garbage - Sex is Not The Enemy
6. Nine Inch Nails - Closer
7. Scissor Sisters - Laura
8. Red Hot Chilli Peppers - On Mercury
9. Queen - Don't Stop Me Now
10. Katrina & The Waves - Walking On Sunshine
11. Neffa - Prima Di Andare Via
12. Jovanotti - Bella
13. The Clash - Should I Stay Or Should I Go
14. Panic!At The Disco - Lying Is The Most Fun A Girl Can Have Without Taking Her Clothes Off
15. Duran Duran - Reach Up For the Sunrise
16. Bob Schneider - Big Blue Sea
17. The Steve Miller Band - Joker
18. Shakira - Poem To A Horse
19. The Verve - Bittersweet Symphony
20. Alanis Morrissette - Ironic

__________________


Tulemas - Chosen Too : The Collection Of My Life

__________________




Kokku valisin välja 41 lugu, teine kogumik pole veel päris valmis ja arv võib kõikuda. Aga kõik valitud on need, mis omavad suurt tähendust, kinnitavad minevikku või mille mädsik lihtsalt pähe hakkas.

__________________


Tänase päeva lugu:

/ Alanis Morrissette - Ironic /


An old man turned ninety-eight
He won the lottery and died the next day
It's a black fly in your Chardonnay
It's a death row pardon two minutes too late
Isn't it ironic ... don't you think
Chorus

It's like rain on your wedding day
It's a free ride when you've already paid
It's the good advice that you just didn't take
Who would've thought ... it figures

Mr. Play It Safe was afraid to fly
He packed his suitcase and kissed his kids good-bye
He waited his whole damn life to take that flight
And as the plane crashed down he thought
'Well isn't this nice...'
And isn't it ironic ... don't you think
Repeat Chorus


Well life has a funny way of sneaking up on you
When you think everything's okay and everything's going right
And life has a funny way of helping you out when
You think everything's gone wrong and everything blows up
In your face

It's a traffic jam when you're already late
It's a no-smoking sign on your cigarette break
It's like ten thousand spoons when all you need is a knife
It's meeting the man of my dreams
And then meeting his beautiful wife
And isn't it ironic... don't you think
A little too ironic... and yeah I really do think...
Repeat Chorus


Life has a funny way of sneaking up on you
Life has a funny, funny way of helping you out
Helping you out

"Hello! My name-a Borat! I don't feel to care much of your question! This would be because I have list of stock response to all query! Haha! You listen! I dislike the Jews! Barbara Bush look like old man! I say word for genitals in unexpect ways and then mention sex! Then I say is nice or hi-five after saying this! Also I sometimes imply incest to people who might be offend by this! This called "sharp social satire". Now I fart! Haha! Why yes, I do love money, I thank you very much! Great success!"


www.somethingawful.com

Sexy-time, high-five!

Käisin siis ka lõpuks seda Borati kultuurifilmi vaatamas. Einojah, iseenesest selline nilbe, aga kuradi naljakalt nilbe. Ja kui inimene tahab ennast ja teisi lolliks teha, siis palun väga. Peaasi, et nalja saab.

Peaasi, et selgeks saab, on üks teine põhimõte. Ma ei kannatanud enam ja "made a verbal explosion". Sain ka vastureaktsiooni, suhteliselt kaalutletu, niiet mul on kerge seda uskuda. Esimene šokk kestis ainult pool tundi, siis sain aru, et tegelikult see vastus ongi lihtsam, isegi kui miski minus veidi ikka veel ei usu, kogu seda asja. Njah, saan hakkama. Olen ju tubli. Aga loomulikult kardan ma bitšiks muutuda, sest kuskilt läheb ju kannatuste piir. Ma ei taha tegelt teada, kui paljudele ma oma valede inimeste obsessimistega haiget olen teinud. Selles mõttes ma ju ei olegi hea. Ainult head on ära teeninud õnne. Ma olen suutnud ennast veenda.

Illusion eile oli punkt i'l. Mul on hea.

Talvepäike

Päike paistab hetkel elutoa aknast sisse, joonistades kohvi- ja hommikusöögilõhnadest tihedasse õhku valgus triipe. Korraks tuli pannkoogipühapäevade nostalgia. Korraks tahtsin, et kõik jääkski nii rahulikuks ja mõnusaks. (Tegelikult telekast võiks Muumitrollide asemel midagi muud tulla :P).

Täna esimene päev üksi tööle.

Kardan.

MINEVIK
Esimese klassi õpetaja nimi: Keegi Pihlakas
viimane sõna, mida sa ütlesid: Äratus!
viimane laul, mida laulsid:
viimane laul, mis sind kummitas: Lamb "B-Line"
viimane inimene, kellega sa rääkisid: Üritasin äratada kolme laipa enda seljataga, kes käskisid ennast umbes nüüd üles äratada, aga ma ei suuda seda.
viimane film, mida sa nägid: "Pianist"
viimane netilehekülg, mida külastasid: orkut.com

OLEVIK
mis on su CD mängijas hetkel: tühjus, õigemini täiesti hetkel, varsti läheb sinna Merilyni kingit' megamix.
mis värvi sokke sa kannad: musta värvi oravalõustade ja pähklitega
mis on su voodi all: raamatud, tolm, läpakakott
kuidas ilm hetkel on: Eilsest alates "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa"
mis kell sa täna ärkasid: 6.30, magama läksin vist enne kuut veidi
mis su telekas praegu käib: mu lemmiksaade - "Must Ekraan"
kui palju lähedasi sõpru sul on: oleneb, mida lugeda lähedaseks
kui palju vaenlasi sul on: ei tea :D andke teada!

TULEVIK
kellega sa tahaksid abielluda: sellega, kes suudab mind õnnelikuks teha ja kelle mina suudan õnnelikuks teha
kuhu sa praegu minna tahaksid: koju, aga väljas on brrr
milline su kajäär välja näeks: huvitav
kus sa tahaksid elada: mugavas privaatses kohas
mitut last sa tahaksid: ühte
laste nimed: maailmas on palju lapsi, ma ei tea kõiki nimesid
kuhu sa mesinädalateks minna tahaksid: Itaaliasse
milline auto sul on: nummi põrnikas
kui vanalt sa abiellud: pidi vist 26 olema, aga ma ei usu hästi sellesse ennustussse

*****

Niisiis vahelduseks midagi mõttetut ka *naer* No okei, midagi eriti mõttetut. Peale tänaöist filmi tundub paljugi mõttetuna. Aga see läheb üle :)

Ma ei oska/taha/viitsi vihastada, pigem lihtsalt kurvastan. Tundub lihtne?
Tegelikult mitte.

Bittersweet

Lamb - B-Line



It's in, your eyes
And the way you move
You've got music in yourself
A kind
Of glow
Like you walk with the heat turned up
So brightly and

Suddenly I see
I go ba-dum ba-dum ba-dum ba-dum
Every -time you walk in the room
No escape for me
I go ba-dum ba-dum ba-dum ba-dum
Everytime your close to me.

If I could just
Compose myself
I would radiate
Just the right amount
Of cool and heat
And you’d never know
How I tremble
To touch you

Suddenly I see
I go ba-dum ba-dum ba-dum ba-dum
Everytime you walk in the room
No escape for me
I go ba-dum ba-dum ba-dum ba-dum
Everytime your close to me.

Suddenly I see
I go ba-dum ba-dum ba-dum ba-dum
Everytime you walk in the room
No escape for me
I go ba-dum ba-dum ba-dum ba-dum
Everytime your close to me.


__________________________________


Eile oli liiga tore. Hoolimata sellest, et mind ei ole kaks, et suutsin kellegi välja vihastada, et osad lahkusid headaega ütlemata, et sain paar korda piljardis pähe. Igatahes ma olen õnnelik. Natukeseks vähemalt :)

Sügis on kevad on talv

Eile korraks õhust ja päikesest pakitsenud veidi härmas heinamaa tiris mind enda peale kalpsama. Olgugi, et jäätunud heina murdus mu jalge all, aga paju oli otsustanud tibusid kasvatama ja pungasid ajama hakata. Kevad! Või siis mitte - paari tunni pärast lehti riisudes võisin näha ja tunda langevat lund. Kurat, otsustagu siis ometi ära.

Masendus järjest süveneb. Eile tuli jälle tahtmine oma halva tuju prille kanda, nii tegingi. Saja-aastane optiline illusioon.

OMFG!

I feel really really old.
Existence or oblivion?
I don't feel like remembering.

There are always some not-so-very-good moments, ...

...these are those from one happy snapshot to the next.

Lollid puud

Miks vahtrad vabatahtlikuna
loovutavad oma vara, miks,
ma tuhm ja mõistmatu,
kui silmist kinniseot'
ja jalustki, kui kuulen
kulla kõlinat, raha sahinat.
Alles puud said rikkaks ju,
just äsja maa jäi vaeseks...
Puud vist tõesti peavad
armastama seda maad.

Säramisest sügises, ehk "Olen õnnelik, et kõik on nii ilus ja hea!"

Vahel ajavad kõige mõttetumad asjad nutma, nagu kellegi käitumisest tekitatud paranoia või külm-tuuline-märg ilm. Vahel aga sõidab katus ära, lihtsalt. Maailma kõige parem asi on sügisese vihma mask näol või langevate lehtede kuldne lõhn, rääkimata gravitatsiooniga võitlevatest maagilistest poritilkadest või tumedatest pilvedest taeva all, kesk jahedat uduvihma. Ja niisiis ongi, et smadsitud ripsmetušš, nohune nina, märjad juuksed, poriplekiline pintsakjakk ega tennisetaldadest sisseimbuv õrnalt külm ja märg sügis ei tee kurvaks vaid vastupidi. Minu säramisest veidi hämmingus, aga sellegipoolest naeratavad armsad sõbrad ei mõista seda, aga see ongi ju tavaline, ja hoolimata on nad ikkagi maailma parimad. Armastan teid kõiki, mu armsad, nii kogemata ja meelega! :)

Klaverimees (Billy Joel - Piano Man)

Kell üheksa laupäeva päeval
igalaupäevane kamp vajub siia
üks iidvana mees minu kõrval
armastab oma toonikut, viina

Ütleb, mängi mulle üht mälestust,
kuis see käib ma vist ei tea,
kuid on magus ja kurb, jah seda just
teadsin, kui olin nooremas eas.

La la la, de de da
La la, de de da da da

Mees, mängi üks laul meil nüüd klaveril
laula meile üks laul
sest täna on tuju meloodiaks meil
ja sina teed sellele au

Nüüd baarmen on saanud mu sõbraks
mu jooke tasuta kallab
kiirelt nalju toob letti
annab tuld sigaretil
siiski kuid eelistaks mujal ta olla

Ütleb, tead see vist ongi, mis tapab mind,
kui naeratus põgeneb näolt
olen kindel kui saaksin siit minema mind'
võiksin olla staar filmide peal

Oh, la la la, de de da
La la, de de da da da

Nüüd Paul on see maakler ja kirjanik
kel jääb naise jaoks väheseks ajast
jutustab Dave'iga, mereväes teenib ta,
nii jääb ilmselt see eluks ja ajaks

Ettekandja see proovib poliitikat
samas ärimees vaikselt jääb täis
jah, nende joogi nimeks on üksildus
mida üksinda juua ei täi

Siin on laupäeval piisavalt rahvast
selmet omanik naeratab mul
sest ta teab et kõik siin minu pärast
unub elu kui laul klaveril

Klaver kõlab kui tänaval karneval
mikrofonil on õllene lõhn
nad istuvad baaris
ohkavad tihti kooris
"mees, tõesti siin ei ole su koht!"

Oh, la la la, de de da
La la, de de da da da

Tuulel on hääl ja pimedusel on sõnad.

Täna sain jälle sisse magatud, täiesti süüdimatult ja ainuke vabandus on Mr. Köhh'i, Mrs. Nohh'i ja Ms. Pähh'i külasolek. Mis muidugi ei takista mind mööda külma ilma kondamast, hirmukarjatusi surnuaial kiljatamast, loata võõrasse valdusesse tungimast, botaanikaaeda öösel kell 2.

Eilne oli järjekordselt emotsioonaalne, nii väga, et selle sõnadesse panemine tundub labastamisena, aga samas ma tahan seda mäletada. Lühimälu.

Kui ma oleks surnud ja seisaks kõiksuse kurdi ja pimeda kohtuniku ees, kui ta lubaks mulle veel ühe soovi, siis ei tahaks ma soovida teadmist, mida ma peaksin soovima. Ei. Ma ei tahaks ka teha midagi, mille järgi mind mäletataks ja kuulsaks saaksin. Tahaksin midagi lihtsat, aga samas nii keerulist, midagi mida ise mäletada, kui hetke, mil ma ei teinud midagi valesti. Armastada, naiivselt ja lollilt armastada, eelarvamusi ja tagajärgi kartmata. Maasikate ja punase veiniga.

(Sentimentaalitsemine mind veel kunagi hävitab).



This is the last time
That I will say these words
I remember the first time
The first of many lies
Sweep it into the corner
Or hide it under the bed
Say these things they go away
But they never do
Something I wasn't sure of
But I was in the middle of
Something I forget now
But I've seen too little of

The last time
You fall on me for anything you like
Your one last line
You fall on me for anything you like
And years make everything alright
You fall on me for anything you like
And I no I don't mind

This is the last time
That I will show my face
One last tender lie
And then I'm out of this place
So tread it into the carpet
Or hide it under the stairs
Say that some things never die
Well I tried and I tried

Something I wasn't sure of
But I was in the middle of
Something I forget now
But I've seen too little of

The last time
You fall on me for anything you like
Your one last line
You fall on me for anything you like
And years make everything alright
You fall on me for anything you like
And I no I don't mind

The last time
You fall on me for anything you like
Your one last line
You fall on me for anything you like
And years make everything alright
You fall on me for anything you like
And I know I don't mind

trööstitus

blogiriimuri ajaweeb

...ja nii ta tuligi, tühjus ja mõttetus.

Teen jänesehaake, hetketi isegi ennast pettes.

Viimased päevad on olnud huvitavad, väsitavad ka loomulikult. JA kõik on tasakaalus. Mina õnnetu. Varsti tuleb see periood, kui ma olen nii trööstitu, et ei oska enam midagi soovidagi. Tean, olen seal olnud.

Saaks ainult üle sellest... kinnisideest.

(P)ud(r)une hommik

Sissemagamisejärgne
njemeshai-javtumanje
visioonitu terevisioon
miks ometi viseerub
allapugatsovat matkiva
kümneaastase tirtsuna
maitsetu silmale-kõrvale-keelele

täna hommikul sõin jälle putru
ainuke asi, mida ma teha ei oska


__________________________

Otsin põhjust suitsetamise mahajätmiseks.
__________________________

Pilt by: Henry Griin, raamatukujunduseks ["Mängult on päriselt": Diana Leesalu]

Pilv pükstes

töötlus V. Majakovski tetraptühhonist

Laisk ulm diivanil
mu südamekalts
lohutuseks saaks hallid juuksed

viiul mängib õrnade tunnetel,
trumm matsidel, mina teen
end üleni huulteks
ja olen täis õrnimat:
mitte inimene,
vaid pilv pükstes!

on mehed ära kasutet'
ja naised kulunud

ägiseb nõrk rahn,
tahtmise küüsis,
vaevades, väga

olen nii rahulik
närvide rügement
laiba pulss
kui kirjutan "nihil"
kõigele, mis teht'
mustmiljon väikest ropast armu

objektiivne armastus

one engraved on my forearm
as the other heart needs
to be empty for at least next
twenty two years
tell me you hate me
be useful

Seda ei ole olemas. Ei ole! Täpselt nagu pole ka mind olemas. Nagu ma ei ärka igal hommikul üles, et olla osa masinavärgist, mille abil inimesed ennast alal hoiavad.

Tegelikult olen ma inimeste alalhoiuinstinki ohver, surm on mind juba mitmeid kordi kutsunud, aga mul ei ole lubatud temaga minna. Seega tundub ka kõik õnnelik mulle keelatud olevat.

Ma ei taha armastada, ausõna, sest see toob ainult halba. Ma ei taha ka vihata, sest see on veel halvem emotsioon. Kõige lihtsam oleks lihtsalt kõigest vähegi impresseerivast (impressure=impressive+pressure) mööda slalomeerida, nagu ma seda tänaval ratta seljas inimestega teen - *viuh* ja läinud. Pinnapealsus on stiil, aga tüüpiliselt õnnetule inimesele ei suuda ma seda piisavalt välja pidada. Kui hale.

Kusjuures, minu tahtmine mitte armastada ei tähenda seda, et ma oskaks armastada, sest selles just ongi catch, aamen. Armastamise oskamine oleks midagi, mida peaks õppima, aga selleks olen ju võimetu - sotsiaalne friik, ultrajoviaalne depressiivmaniakk. Ilmekas ju, et minu "armastusest" teavad väga mitmed, aga mitte see objekt ise. Teeselda ma oskan - just look at me!

Detsembris ilmselt Värskesse Rõhku, ei ole isegi kindel, et see rõõmustab mind. Ma ei mõista end.

[ keeleline ]

Aken tee lahti ja lase mind sisse
skisofreeniliste robotmasinate superheli saatel
võtan metallkülmast käest, vean vastu
tahtmist sind tantsima asfaltparkidesse

ja punaste fooride silme alt läbi
inimmõistused ahhetavad sünkapis
kui ma sunnin sind seisma
esimese reeglivälise puu kõrvale

kuulama ürginstinkte

kasvava rohu mürinat, maasikate üminat,
õunade valmimisorgasme,
lume nurrumist maailma süles

ja siis, kui hakkad aru saama nende keelest,
mu mehhaaniline Adonis,
võin sulle rääkida me kahe saladust:

*** **** ******** !

_______________________________________

Schiller ütleb ka:

"Kui looja saatis surma valdusesse
kord inimese oma palge alt
ning rajaleidmist jälle valgusesse
kesk rasket meelteelu nõudis talt,
kui taevalised kõik ta heitsid ära endast,
siis üks vaid, inimlik, neist heldena
ta juurde surelikku ellu lendas,
kus mahajäetut juhtis helgena.
Nii hõljub meelteilma piiril tema
siin, üsna ligi oma kallile,
ja maalib kauni pettusena
Elysioni vanglavallile."

ja veel:

"Sa alles sealpool iluranda
said näha tunnetusemaad:
et aru suudaks täiust kanda,
ta enne hurma omaks saab.
Mis voolas muusa kandlest ammu
su rinda nagu magus aim,
see kasvatas su hinges rammu,
kust arenes maailmavaim."


Kas see siis ongi tõde?

* * Paljust * *

Kas ongi kõik? - mu küsimuses õud,

Sa vaikid kuulmata ja äkki olen nõus...

Suitsetad oma hommikuhaku tahma

Ja jalutad pehmes savis
mida nimetad tundmatuseks, mida tunned
samal ajal kui päike pleegitab su juukseid
ja mina vean ämbritega liiva
meie maja ette murule.

Silmadest pühkides uneliiva
küsides oma pehmes hommikumantlis
kaua veel vaidleme
teadmata asjade pärast
kohvi kõrvale küpsiste asemel
laod faktid mida hommikul
igavas televisioonisaates kuulsid

ja hakkad nutma,
et
sinu keelt ma ei mõista.


Jäljed mida hommikul tegid
nüüd oohakul on kivisse tardunud
ja liiv mille
sinu teadmata oma kollase kühvli ja
punase ämbriga me õue tõin
on nüüd tuuleviidud sõnumid
mu kaugetele tuttavatele
sealpool jalajälgi.

Tahm su kopsudes tapab mind.



*kadri e qk

* * *


Kui palju unustatud nägusid
taeval -
kui palju ei seisnud
all tähtede sa -
kuid üksinda kaugetest mägedest
oma kodu sa üles ei leidnud.

Miski ajas sind linnast
mis seisma jään'd ajas,
miski hüüdis sind minema ära -
kuid taevas on kõikjal ju taevas,
ja õhtu eel unistustehämar.

Jätsid kooli ja need
kes sind armastasid veel,
ehki ise sa seda ei teadnud -
uskusid enne sündi juba
su sammud ajas
keegi paika
on seadnud.

Olid enesekõiksuse jumal,
ja su usk oli siiras ja kindel,
ajas peatunud linnas
et kord ajatuna sured.

Kui tagasi tulid
keegi ei aimand su vaeva,
et äkitse unustet näoks
olid muutunud võõraste
nägude taeval.

Need kes sind armastasid,
ehki ise sa seda ei teadnud
enam ei tundnud sind ära,
kurgus valu siis üksinda needsid

taevast mis õhtu eel
unistustehämar.






Kaur Riismaa 24.04.2006

Imagine there's no heaven.

Hommikuses vaasis
rippus hilinenud märtsikelli
lootusetult kevade see
roheliselt rebit' poriräbal räbal : >\/\-\*/\-*/\/<


Seinalill ei ela
tunnist tundi tiksub teiste aega
mõtleb inimesena, et
mitte surra, mitte, mitte 1905-2006...


Sõlmkeerudega, Dali
hetk maalide pealt välja ununend
veel rohkem tänaseks
on segi läinud, segi-segi gsiesgies



Taevas kujutle, et pole

armundporine

Oh, kuule kevad, Sul on lumitõbi!
Ilma naljata.

Ei, ma ei naera, üldse mitte
ehk veidi muigan
kui väike roheline tõuk
kes kiikab
külmavõetud kapsalt ilma
ilma ilmata
ehh, oled kaua olnud ilma?
vaene tõbine
või endaostust laostund?

Ei, palun ära kingi mulle armu
ma ära harjund
ei sellega ma oskaks olla
ilma lumeta
Ei, päike, ära tule mulle silma
hei, nukker kloun
su ainus tiib on nõnda ilma
teiseta

Oh, kuule, Lumi, sul on kollatõbi!

Veel veidi kevadnäolist ilma
mu king on täis
ja ilma naljata on kõhe.
Ei, palun
ära tuksu minu sisse igal süda-
mlikul tuksel
ära kutsu - las siin veel elab talv.

Sõltuvustest.

Ma olen juba oma GJ's kaevanud, et mul on võõrutusnähud poognast. Nimelt server oli plahvatanud ja nüüdseks on üle 60 h maas olnud. Olen leidnud endale igasuguseid meelelahutusviise, alates ülemäärasest öösel mööda linna kondamisest kuni raamatute lugemiseni. Jõudsin isegi ühele luuleraamatu esitlusele. Aga muretsen oma luuletuste pärast, millede ainukesed variandid olid poognas üleval... Palun, olge alles! Pyhak ütles, et ehk õhtul jõuab midagi ette võtta. Näeme ja loodame siis. Nojah, kuigi kaotaksin ehk ainult ma ise. Juhan Liivi pealesunnitud sündroom.

Kaldusin teemast. Liigsest hulkumisest ja suitsetamisest saavutasin püsiva nohu ja valusa kurgu pluss lonkava jala (küll vastlaliu tagajärjel). Aga arvestagem ka tekkivaid ja tuntavaid jalalihaseid ja eriti mugavaks muutunud saapaid - positiivse nähtusena.

Raamatutest neelasin veelkord (nüüd juba viies vist) Jaan Paavle "Jumalamängud", osati Hirve "Ööpäev" ja alustasin teatud mõjutuste tõttu Camus'e "Mässav inimene". Viimane on teistmoodi huvitav ja ehk isegi päevakajaline valik, aga tõsiselt raske, sest olen ju pikki tekste harjunud lugema kiiresti ja üle sõna, aga selle raamatu puhul ei saa, lisaks veel intensiivne seostamine. Kui ma kunagi läbi saan, siis tuleb suur risti seinale tõmmata ja siis saan ehk õndsalt enne kella kahte öösel magama jääda. Kuigi vähese une tõttu vajalikud lõuna- ja loenguuinakud on juba pidevaks ja huvitavaks kaaslaseks saanud. Uneloomlus.

Hetkel uulan Alanis Morissette'i ja unistan unistamisest. Unistan unustamisest, et saada rahu ja mitte mõelda, et tahaksin õnnelikum olla. Alanis laulab, et "Who am I to be blue". Mul polegi selleks õigust, võrreldes osadega. Ja kui keegi vädab, et on maailma õnnelikeim, siis ma olen konkreetselt valmis ta perzhe saatma. Hakkan vist kergelt misantroopiliseks muutuma, liiga palju massiüritusi ja ebameeldivaid imbetsilselt joovastunud inimesi, kelle olemasolu võiks olla olemata minu jaoks.

Mind oodatakse nüüd. Peab mingi hea kohvibleisi leidma, kust ei satu kohviprohmakaid nagu Ristiisas või Creppis või Suudlevates. Truffe on meeldiv, kuigi vist ainult 3 korda sinna sattunud. Jah, olen kohvihoolik, aga mul on hea maitsemeel, kahjuks.

Inimesed pole imelikud ega idioodid, nad ongi sellised. Oeh, ma ka. Tirts Rohupirts.

täna läks 1,5 h ärkamiseks, mis oli pool tundi pikem aeg, kui ma magada sain. Väga kole, sinised ringid silmade all jne. Kui ma oleks mees, poleks sellest ju midagi.

Mu uus juuksevärv on 4 päeva jooksul välja kasvanud 2 mm, mis on päris hirmutav. 3 nädala eest kitkutud kulmud vajasid jälle trimmimist. Ai! Ja kõik need potsud erinevate shampoonide ja palsamite, kehakreemide ja värkidega. What for. Ma tahaks olla mees. Kuigi sellega kaasneks veel intensiivsem karvakasv, ouh. 3 päevane habe on stiilne, aga mitte vaevata. Vihkan meigikreeme ja ripsmetušše, yeah right, vaadake kellel on tänu viimasele megad ripsmed. Oijah. Igatahes, oehmaeiteagi. Olen juba kooli hiljaks jäänud. Ups!





Aaaga nüüd, lennuga tänasesse päeva, mis on juba pppäris pikk olnud, ja tuleb veel pikem :)






Ps. Mulle meeldib mu suhtumine. Kuradi naiivitar.

Olen niisiis kolinud. Kes hoolikalt otsib see leiab.

Kolimisjärgselt või tegelikult vist isegi mingi aeg enne, on mingi muutus toimunud. Ma ei tea kas see on halb või hea, aga midag on teisiti. Mulle meeldib isegi nii - kergem ja rahulikum. Aahjaaa, gj's saab ainult oma sõpradele näidata või isegi privaatseid poste teha. Guuud. Mingit enese laialilaotamist enam pole nii perversselt.

Näkemmiiin :)

Crooked street where there are no dreams. Dreams are hope. Hope is death.

Maybe, and maybe I mean, this is not the life,
just a dream under which one can build the strife
to get the things they're meant to get, not keep
and put the love back to it's place, fallen from sleep.


--------

Võibolla, mõtlen ma, võibolla
pole elu see siin sees
vaid uni, ain't see
mille lauge all
saab võidelda üks,
selle eest, mis saama peab
kuid mitte hoidma
mitte andma tagasi
kukkudes unest välja.


____________________

Ma ei suuda enam kirjutada riimiga luuletusi, need on lihtsalt labased. Peale selle on veel palju asju, mida ma ei suuda, ehk ei tahagi. Kuid see on miskiks hea, ma tean . Ometi on sõnu, ehk isegi liiga palju.



Ma kavatsen teha ühe kingi. Ühe. See peab olema mõnitav ja hellitav, rõõmustav ja arusaamatust tekitav. Ühesõnaga seda viimast kõige rohkem. Pean sinna sõnu ütlema, aga praegu on hea mõelda - kui see hetk kätte jõuab, siis ma ilmselt veeldun ja vulisen oma kingituseks nende põrgusilmade ees. Pean hoidma ennast ja ootama seda head, mitte piinlema ühe koha peal, kus ainsaks unelmaks on väike astumine ükspuha kuhu poole. See kõik on klishee ja mõistujutt, kuid nõnna tõsi, tahan unustada. Õnneks on maailmas liiga palju ilusaid inimesi. Aitäh neile.


_______________________

Tegelt ma vist kolin greatestjournalisse üle :P

Millegipärast hakkab kõik kokku jooksma.

Elu seitse nööri ja kakskümmend üheksa pusa.

Ma ei leia, et need tunded, mis minus asuvad, erinevad millegi poolest mõnest teisest endaväljamõelduvalus vaevlevast tegelasest. Ahhaa, ja nagu ikka ma ei suuda oma suud ja näppe paigal hoida. Kõik niheleb ja ootab tegutsemist. Eilne tegutsemine alkoholiga jättis omad jäljed, aga ei parandanud midagi. Mitte et ma seda teadnud poleks. Ja kuidas veel. Ja kuidas see kõik kordub. Nagu muu puudumisest kordama pandud laul, millest veel isu pole täis saanud. Jah, ma olen masohhist ja valu on hea.

"Prima di andare via!..."

&

Watchin’ you move across the floor
You’re fire up my mind can’t take it no more
You’re a fancy dancer
Makin’ me blind so I can’t see
You’re a fancy dancer
And you ain’t no good for me
You know you’re comin’ on strong
You’re my favorite misery

You captured my soul - imprisoned my heart
You know you control whatever you start
You’re fancy dancer
And it ain’t too hard to see
You’re fancy dancer
And you’ll make a fool of me
I know it won’t be for long
Until you dance a new song
But just for tonight won’t you dance your dance for me

I’m not the first and I won’t be the last
Don’t want your future - just make the night last
C’mon fancy dancer
Make me blind so I can’t see
You’re a fancy dancer
And you ain’t no good for me
Yeh, we both knew from the start
You’d try do dance with my heart
But just for tonight won’t you dance your dance for me

(Bread - Fancy Dancer

Ära küsi

Ära räägi minuga, kui tulen
silmad maas ja määrdund sõrmed
puhtad sõnad paberil
on mustad mõtteil

ära küsi, nagunii kui tead, et
sõnatu kõik see mis meil on
ikka tahad pettuda
ja minult võtta

kuhu salaolusid saaks jätta
oma äraolemisi
selgeid ekseid Sinusse
mis määrides mu käsi, mõtteid
puhtaks saavad paberil
kuid mitte selgeks

ma ei saa
kuid tahan
ära küsi

Veel pilte

Pilte

* Nii sassis *

Jõulud lumeparadiisis on ära ignoreeritud. Lumi iseenesest ju pole paha ja lumeinglid jäid maha soojad südamed palja sõrmega välja voolitud.

Televiisor oli parim kaaslane (kui ma suureks saan, siis oma perele korraldan jõulud, mis ei ole nii igavad, et telekat peab vaatama), jaburaid multikaid ja lastefilme metshobustest ja rääkivatest koeradest/kassidest sai ikka piisava doosiga.

Viimastel hetkedel enne maale minekut hoidsin sõrmi-varbaid risti, et saaksin kätte Charlie&The Chocolate Factory, aga jäi puudu. Lootsin, et äkki saab ikka osaliselt vaadata läpakast, kui väga igav ja vanaema telekast jõulutunneli rahakotti/südantnõretavaid lugusid vaatab, aga tutkit. Nägin ainult algust. Nüüd on üleni ära tõmmatud, aga pole ikka veel vaadanud. Ei ole tuju, kuigi huvitav tundus. Kus tuju on?

Ei tea. Peidus vist kuskil teadmatus kohas koos ühe teise osaga minust.

Igatsen.

Mõtlen õudusega, mis koolist saab järgmine aasta.

Mõtlen ükskõiksusega, mis aastavahetusel saab.

Mõtlen igatsusega, mida ei saa.

Nii sassis.


*******************************************


Sul on pea mis on sassis ja seda nii armsalt
Sul on särk mida kantud vist kauem kui päev
Su sokid on toanurgas katkine varvas
Ja ma ei tea millal jälle sind näen

Sul nägu mis vaevalt teab peita su mõtteid
Ja silmad mis kildudest kokku ei käi
Kui täna on meil kas veel olla võiks homme
Sest vaata see lumi nüüd sadama jäi

Sa ütled et sobin su kaissu see liiast
Ma küsin kas tulla ma tohin ehk veel
Ma mõtlen kas oled sa marsilt või hiinast
Ja kas maitseb sinuga suudlus kus keel

Sul on pea mis on sassis ja seda nii kenalt
Et sassi läeb mõte kui mõelda mis võiks
Ma luban et rohkem ei kiusa sind enam
Sest see on su enda teha nüüd kõik

*Kat*

Merry Grinchmas:P

Naeru ja soojust ja sõprust ja laulu ka muuks ajaks peale praeguse!




Loodan ja soovin seda ja ka, et see nädalavahetus väga masendatiivne ei tule.

SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm

Asi selline, et ma olen igavene loru.
Teisipäevast alates oli aega
teha kooliasju
ja ikka jäid viimasele minutile
eksam on kell 9 ma pole lahti saanud
materjaligi, sest ma pean mingit
ettekannet tegema PP-s.
Ja ometi on VIIMANE KOOLIPÄEV
ja mina ei saagi rahulikult
vaheajale.


Masendatiivne.

Sõpradele.

Kurbade hommikute ääred
need sõbrapilkudest soojad
omakodutundeta ja
igatsusega
külm
ja ometigi
nii soe
kui oma sõrmed voldin pea alt välja
tõmban silmad sirgeks nagu poleks maganud
kolm tundi
teadmatuses
enne
metalse kohvi maitselisi
19 minutit
viimased leiged
kuid mitte külmad
sõbrad
hea

ka
äraminek -
miski jääb


* * *

Tn.

Lisaks.

Kriips läheb ka järjest paremaks. Või siis mina saan järjest rohkem aru, mida ta räägib.


______________________


* ( III )

sa ei näe et ma veel ei maga
kell pool kolm öösel ühtlaselt hallis ühikatoas
viies korrus ja kardinaid katsuv tuul
kuu kuri kahvatu kuu
karjub aknasse solvanguid
ja see ei olegi võib-olla üldse mu enese süü
unise aju segane sünnitis
et sapises valgusvihus mis
seguneb tänavalampide kollase karjega
tõuseb kõrgele üles vastab kosmose kutsele
aeglaselt kerkivaid maju
asfaldistsündinud torne
oleks mul ometi hääl karjuks
kiledast valgusest üle
VAADAKE!

Ja detsember surub mu sisse sõrmi
katsub mu juukseid koorib skeletilt naha
kahvatu koletis vaata ette
seisad äärele ohtlikult lähedal

katsu, siin roiete vahel
masin ei
peatu veel
niipea


*Kriips*

Tallinn on mind sõnatustanud. Oma olustikuga.

Iga päev bussis samad tuimad näod ja sama valu erinevatel inimestel erineva kuju ja suurusega. Ma tahaks neid aidata, aga ei suudaks, ma tean, et ei suuda.

Muidu on rahu, liiga rahu. Tahaks vürtsi. Cayenne. Tahan suurt hunnikut musti nõusid mitte ühte tassi, taldrikut ja kahvlit/lusikat, tahaks tolmurulle nurgas, mitte igatsust, mugavat voodit, kuhu äärepeale hommikul riideid valides enamust kõrvale heita... Blabla. Ma tahaks mõtteid, häid mõtteid, mitte seda tühjust. Aga on veel aega, veel kannatan. Naeratan omaette ja tantsin üksi väikeses toas.

Tegelt ma ei istu pidevalt ühikas, kuigi nii võib tunduda -muig- Tahtmine ehk olekski, aga samas ma ei suuda olla pidevalt paigal ja rutiinis. Nüüd ongi rockcafe's käidud isegi 2 korda, esimene sattus pintsaklipslaste päevale ja teine spst kontserdile. Kuigi teine oli esimesest tunduvalt sümpaatsem, ei jäänud ikka midagi väga head. Tsipa-tsipa ehk. Käisin ka Pit Stop'is, mis on endiselt lahe just omaniku pärast. Inglise mehed, heh :D Levist väljas esimene kogemus - irw, pikajuukseline leti taga oli vist mingi kõva laksu all. Olustik iseenesest hea, aga Zavoodiga ei võrdle, sest see ei kannataks võrdlust välja. Lagi oli muidugi lahe oma paekivist võlvidega. Niiet ma päris ei sure tunnetevaesusesse ja igatsusse, aga arvamus ka ei muutu. 1:0.

A4 lubas, et läheme enne mu äraminekut Tallinna Gruusia restosse toitusid proovima. Kuigi mõlemad jõudsime arvamusele, et sõbraliku Givi seljataga on ikka kõht ära hellitatud. Leidsime ka, et kuigi viimasel ajal pole saatkond muutunud (paremusse), pigem maha käinud just oma personali kohalt (kõik vanad tuttavad olijad on vahetunud peale E.), ja lihata tseburekki ei saaks enam, siis hatsapurile ikka miski järele ei jõua ja satsibelile :) NÄmps.

Esmaspäeval, esmaspäeval! TARTU! Teisipäeval ehk Toomemägi, kui ma jälle kamba kokku ajan. Enne tuleb homme tubli olla ja laupäeval lõbutseda ja pühapäeval Jõgeval ära käia... Esmaspäeval ekskurss ja kodosõit. Here I go Tallinn, not yet, but soon.

Varsti hakkan Tõnismäelt Kristiinesse liikuma, ehk peab ka keskusest uued aknalauakaunistused ostma (loe - söök).

Adieu nüüd :)


*vaatab oma postituse pikkust - jah, Tallinn on mind sõnatustanud -muig-, vaid labased sõnad - ostetud/sunnitud? Aga kus olen ma ise?*

You Are a Little Scary

You've got a nice edge to you. Use it.

How Scary Are You?

Eile õhtul oli vist pingelõdvendus - käisin korra Kristiine keskuses saapaid vaatamas, kuna praegustest hakkavad juba varbad välja naeratama. Enne seda olin liiga hea ja tegin täiesti võõrale tüdrukule mingist ingliskeelsest artiklist kokkuvõtte. Tasuks naeratus ja aitäh. Kasmapolemittetore. Kristiinest jõudsin enne kümmet koju ja siis tapsin aega kuni kella 12ni. PIngelõdvendus väljendus kõige selgemini selles, et ma magasin sisse. Ärkasin kolmveerand seitsme asemel kell veerand kümme. Ma ei jõudnud isegi kohvi juua ja pidin oma esimese suitsu peapöörituse saatel tegema. Mu madal vererõhk... ajee. Lõppkokkuvõttes jäin hiljaks umbestäpselt 2h. MAU. Nüüd pean teisipäeval ka 10 tundi tegema 8 asemel. Aga ikkagi saan kolmpäeval kell 8 lahti. Näis millal tagasi Tartusse.

Igatsen juba neid arrrmsakssaanud Toomel käimisi cayenne'i-kakao ja naeruga.

Mis teha, mis teha, sõbrad...

Kat on kurb ja veidi haige. Kati on ka veidi haige, aga õnneks hakkab paranema. Katkised inimesed on vist veidi paranenud. Enda kohta ma ei oska öelda, sest ma olen praegu eemal. Tahaks, et tagasijõudes oleks selgem. Kuigi ilmselt midagi välja ei tule...


"And you can tell everybody this is your song
It may be quite simple but now that it's done
I hope you don't mind
I hope you don't mind that I put down in words
How wonderful life is while you're in the world

So excuse me forgetting but these things I do
You see I've forgotten if they're green or they're blue
Anyway the thing is what I really mean
Yours are the sweetest eyes I've ever seen"

Zahoditje



iditje sjuda



razdevaitjes do pojasa






derzitje dõhanija...


:)



Mul on jällegi huvitav ja uus. Tln polegi nii jube, kui kartsin. Närvid, mis teha Nõmme teel ühika juures, kus ma peatun, on lähedal üks pisike park laste mänguväljakuga. Eile õhtul hiilisin sinna kiikuma, müts silmadeni peas, prillid ees. Hea tunne. Peeglisse vaadates ei tundnud ennast ära. Otsisingi oma mütsilotu välja just sellesama pärast, et olla anonüümne. Unustasin, et Tln ongi anonüümsete inimeste linn. See-eest olen juba paar korda positiivselt üllatunud olnud. Mau.

Igatsen, aga katki ei ole.

Eemal on selgem

helgem
.
.
.



Silmade jumal, mis teed?

Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda... right?

"...inimese olemasolu on lahutamatu kannatusest, et kannatuse põhjuseks on himustamine, et hingerahu saab luua himude lämmatamisega ja et sellise vabaduse toob kaasa nelja tõe ja kaheksakordse tee järgimine.

Neli tõde

1. Maailmas on olemas kannatus. Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.
2. Kannatuse põhjus on kired, ihad, lõppkokkuvõttes kogu eristav ja kontseptuaalne mõtlemine.
3. Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda.
4. Kannatuste katkemisele viib kaheksa aktiivsuse aspekti täiusele viimine e. 8-osaline tee.


Buddha Kaheksaosaline Tee Täielikule Vabanemisele, kus esimesed 2 käivad tarkuse, järgmised 3 moraali ja viimased 3 kontsentratsiooni kohta. Kaheksaosaline tee olevat moraalse enesedistsipliini meetod, tuues kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest.

1. Täiuslik Nägemus, ehk õige arusaamine
2. Täiuslik Tahe ehk täisväärtuslik mõtlemine
3. Täiuslik Kõne
4. Täiuslik Toimimine, ehk laitmatud teod
5. Täiuslik Eluviis
6. Täiuslik Püüdlus, ehk õige pingutus (pidev täiustumine)
7. Täiuslik Tähelepanu
8. Täiuslik Olemus, ehk keskendumine

VÄSIMUS.

Alati, kui on juba peaaegu hea, juhtub midagi.

Vanaemal tekkisid tasakaaluhäired.


Lähen maale valvama.



*fingers crossed*


Sellistel hetkedel tahaks, et saaks kedagi appi paluda. Kõrgemat abi. Aga ma ikka ei usu, isegi kui peaks. Aaahh... Nii valus :(

See, mille viskad ära
selle usud välja
paned sõnadesse surema
et saaksid tähehaaval tappa
anda kellelegi lugeda
et võiks sust teada
taevasse ei saa, sest seda pole
täna ta ei tulnud, ega olnud
osa see, mis kortsutatud kokku
ära värvit’
valge must

Mees saab naiseks,
Maa ei saa taevaks

Mina saan meheks
Kuid ei saa maaks.

Soojad käed. Külm süda. Pehme linn. Kare külm.

Jah. Linn oli ennast pehmeks vooderdanud, käisin ringi valge sein ümberringi. Lohutav oli näha, et siinpool seina ka ikka inimesi on. Selline sensitiivne tunne. Dejà vù. Mitu korda. Ka kodus.

Tali ei ole enam taevas, vaid puudele ja maha langenud. Puud ise olid ennast alasti kiskunud, et saaksid lehtedest rikkumata okstele talve lubada. Härmasallid kaelas. Õunapuudel ehk ka jäätunud õuntest kaelakeed. Lompidel jäämütsid. Muru hõbevalgerohelise õhkõrna mantliga. Murueide tütar kaotas oma kindad ära, aga avastas, et käed on soojad. Süda külm. Pehmed käed. Süda kare. Õrnad käed. Süda julm.



Täna ei ole luulet.

Luck paying for the happiness during eclipse

Täna sattusin mõtlema(=filusufeeruma) õnnest ja õnnelikkusest - teel kooli hakkas kummitama üks järjekordne luuleline sõnakõlks : "õnn, kui tahad jääda, mitte minna".

Olen ju õnnelik, kui ma ei pea hommikul voodist välja ronima. Kui ma ei pea hommikumantli seest välja minemiseks kulutama vähemalt 30 min, sest ma ei suuda otsustada, mida sobivat tänavariietest selga panna. Kui ma ei pea minema loengutesse magama, vaid saan seda teha kodus, diivanil mugavalt kerra tõmmatuna. Kui ma ei pea minema kohvi keetma, sest hea on ka ilma selleta (mu sõltuvus). Kui ma ei pea pidevalt ootama kuskile minekut, et midagi leida, vaid mul juba on see kõik. Kui ma ei pea hulluks minema, vaid ma juba olen seal :p (kassisündroom)

Tegelikult ma ei saa öelda, et ma õnnetu olen, kuigi ma pean pidevalt minema ja ei saa olla. Mul on mu Unistused, need mida kätte ei saa. Täitunud unistused on teistsugused, need ei stimuleeri enam, vaid teevad mugavamaks, hellitavad ära ehk isegi. Mul on vist hea meel, et kõik ei lähe nii nagu ma soovin. Kui läheks, siis oleks ju fakin igav. Ja isegi kui ma saakski olla, mitte minna, siis ma tüdineks sellest. Kunagi :) Praegu on mul mu unistused voodrina mu tüdimuse ümber. Pehmed. Nagu äsjasadanud lumi. Või suled padja seest lahti pääsedes. Või võililleseemned. Või paplilumi :) Uhh, liiga palju pehmust tänaseks. Egsamijärgseld on aju ga behme.

Otsisin ka tänaseks päevaks luulu, here it comes.


______________________


Oled ingel kes kõnnib maailma katusel

J.Paavle A.Alliksaarele

tunda
kaotusevalu
mõnest hukkuvast tähest
tunda
loobumisvalu kui sa lähed ja lähed
kuidas me ajusid koormab
möödunud linnade embus
kuidas me vere sees roomab
ärganud kirgede vendlus
suuta
ja tahta
ja mõista
lumede lahkuvat jõudu
suuta
ja suudelda mõista
lõppeva seaduse õudu
näha
ja kuulata kelli
kajasid korduvat mõnd sus
surnute sõnadest luulet
katsudes kutsudes
õndust
aga
mis on selle hinnaks sina ja keegi teine ei küsi
/----/

Endast eemal.

Leidsin laheda lingi - http://www.break.com/articles/magichands.html

Jumalatest enam ei räägi. Paranoiaputukatest võiks küll, aga ma ei taha neid paljundada.

Ka loobun rääkimast tegusast nädalavahetusest lauldes ja sellest, kuidas ma z's käisin.

Pole vaja.

Ma olen juba endast eemal nagunii.

__________________________




Mängid maskidega peitust



Akna taga vihmapiisad langetanud halli kanga
seinu pole on vaid peelgleil au su ilu kanda
keerled üksi suures saalis lühtreilt mõtteid loed
on kui keegi sind ei vaata keegi sind ei tea

Valgus sõbraks-vaenlaseks su ümber naerdes mängib
valgust sõbraks-vaenlaseks ei soovi endal sängi
on muusika veel kirjapanemata noot kuid sa ei märka
ei kell kaksteist langend maskid pole heidet nurka

sa ei näe et on vaid olev olematust pole olnud
maskidega mängid peitust oma maski oled sulgund
vaata vaid, mis ütlemata selles peitub ainus tõde
oma silmadesse ära eksi ära sinna jäänud vale nägu

leia üles öhe peidet tiivad selja peale heida
keera luku taha seitse võltsi maski ära peida
peegli sisse astu oma saatusele anna suud
tea et olematust pole iial olnud sinus kõike muud

o2.o6 >L-L<

Üks post, mis jäi kohe postitamata ootab ikka veel mustandite all. Vaeseke ei saagi kunagi reaalseks. Nagu ka mõned inimesed oma sõnade ja olekuga. Alati on mingi osa, mis ei saa reaalne olla, olgu siis negatiivselt uskumatu või vaimustavalt uskumatu. Viimasel ajal õnneks positiivsus - on üks, kelle silmad on uskumatult ilusad ja teine, kelle jutt on vaimustav. Silmade ja sõnade jumalad :)



-----



Hei, silmade jumal
kas nende uduga päevade nimel
kas peaksin end müüma
ja leidma, et patt on mu peas
mitte sõrmis või suus
kui tahaksin tunda veel rohkem
kuulata vähem ja näha
neid tõrksaid tõeluseokkaid,
mis õielehtedega vahetanud
kahevahele reaalse

homme kisun sellest häälest
välja valusad

mind hoidke endale pelglikult ligi

silmade väärased usud
teid müün

Öötunnid venivad järjest pikemaks, aga aega on ometigi sama palju. Ükski öö pole omas voodis magama jäänud, ikkagi on bläkkaut kas arvutiklaviatuurile või teleka ette diivanipadjale. Eile oli teine variant. Hommikuti kulub silmade lahtitegemiseks kuskil veidi alla tunni ja enne kodust väljumist veel üks tunnikene hommikurutiiniks. Täielik ajaraisk, aga võin kinnitada, et tollel hetkel on täiesti poogen, ühtegi mõtet ei ole, kui siis ainult see rutiinne kohvivalmistamisreziimmõte - vesi-keema-presskann-õhtusest-purust-puhtaks-5-suurt-kohvikopatäit-puru-kannu-põhja-mürina-ja-klõpsatuse-järel-aurav-vesi-puru-peale. Kaas. Oodata. Aega raisata lae või ribikardinate või telekast (loppis, kuid) erksate nägude vaatamisele. Jõuetu liigutusega kaane küljes olev metallnupp alla vajutada ja kohv tassi. Siis võibki vaikselt ärkama hakata. Kõige raskem on hommikuti kaks korrust allapoole lehe järele minna ja iga päev ei jõuagi, nagu ka täna. Õnneks oli veel eilnegi lugemata ja suure entusiasmiga lugesin kohe... Hmm.

Hommikul bussis nägin teiste seas üht vanamees, kes nägi välja korralikum kui kõik ülejäänud, kes samal ajal seal olid. Sümpaatne, aga ometigi mu väärastunud pinnapealsus tegi oma töö. Lugeda saab siit.


Ilm on ilus. Tuul ja vihm. Täpselt selline, et tahaks õue pidevalt ja lasta kogu ilmal enda naha peale tulla, sest siis on lihtsalt liiga hea. Reaalsus.

I bit my lip with ignorance. Yeah right?

Melanhooliakadu ja rahuleid peale kodus magatud ööd. Mmmm, varsti on veel parem :)

Tallinn on ikka kole, aga õnneks tunnen ka sooje inimesi ja kohtasid. Arvatavasti ülejäänud sealelavad tunnevad ka või siis ei hooligi. Igatahes ma ei suudaks seal...

Estonias esinemine oli mainitavalt virgutav ja stimuleeriv. Pool tundi enne lavaleminekut poleks ma uskunudki, et oskan ikkagi ja suudan laulda neid laule. Peaaegu, aga noh :D Mind olevat ikka telkust ka näidatud. Ilmekas ja värk. Ise pudistasin sõnadega. Hihi. Olustik iseenesest oli lahe ja Ingrid Rüütel ka hämmastavalt SUURsuguse soenguga tagantpoolt. Hea, et see pidevalt mobiiltelefonist vallapäästet' helin eetrisse ei kostnud, arvestades helinat tekitanud vanatädikese oskust vajutada telefon kinni ja siis uuesti kotipõhja surada, et seal järgmise helina ajal jälle välja otsida, et kinni vajutada. Oeah. Aasta Isa kõne kahjuks oli veits masendav - lähme ikka sõtta ja jätame naised ja miniad koju, ja kujutate ette, 80% tema 5-st pojast on lõpetanud Noa gümnaasiumi! Jajah ma tean, et pole õigust kritiseerida selle vanakese juttu, aga no krt, kas siis polnudki tal midagi valmis kirjutatud, mida korraldajad oleks saanud üle kontrollida, et mehel ohjad lahti ei libiseks?


Hau-hau-hau! *kulp*



------eilse päeva luul mossemehelt--------


Terasinimene
betoonplaneedi asukas
Tööstuse masstoodang
rukkivälu surm
Reasõdur
Sina usud, et romantika on olemas
rahamaailma vastu
Vabaduskella numbriosuti tuled
helgivad leegina Sinu silmis
Vaba
naisena omapäi maailmas rännates
Rajad hingesse oma tõe
see ongi sinu armastus

And I came here to talk
I hope you understand
The green eyes, yeah the spotlight, shines upon you
And how could, anybody, deny you
I came here with a load
And it feels so much lighter now I met you

-coldplay-

Ei, ära viska mind veel ära
mul on palju anda end
ja veel tagasigi saada.

Ligi olen, vastu sügist,
surun ennast tumma pargipinki
puid ei enam ole
häbist nähtamatuks saand
ehk huvist kõrvalseisjaiks
märkamatuks, tasa nüüd,
ma tahan näha, vaadata,
kui ma ei mõtle sisse endasse
vaid ainult välja.

Siin on ilus, aga külm
ja jäätub mahajäetud ulm,
ses' öös on unetust ja prahti,

mind.



_____________

Homme liiga vara(9.30) Tlna, sinna kurbade kivide linna.

Just nendel päevadel, kuis täna
saan veeks ma, hakkan lombiks
just nendel päevadel, kuis täna
ei jookse, vaikin sambaiks

neiks, mis vihmamärjalt virvendades
teevad ringe ümber tuimuse ja kurva

viivad kaasa pekstes ennast oimetuks

nad jäävad vaikseks vastu kive

naerukive.




_____________


Hommikust saati mingi meelas keepsmile. Ja bussis vaadati imelikult, krt, las ma naeratan kui tahan, kasvõi üksi ja omaette avalikus kohas :D Nagu see mingi kuritegu oleks.

Right for all the wrong reasons & õnnesoov

Vakk, kuhu nii jõutakse, kui kirjanikud ei ole enam see, mida nad kirjutasid, vaid see, mis psüühiline häire neil oli. Koidula kleptomaan, Liiv skiso ja niisama hull. Kes veel?

Ei tahaks küll ennast väga kirjanikuks lugeda, aga häired on siiski. Aga isegi kui mäletataks... ma oleks isegi täiesti nõus... bizarre'ga. Sest see on nii mina. Nabast sabani. Halleluuja, aamen, paanika. Ma ju ei usu, halleluujasse. Amen on lihtsalt lõpp.

Viimane (korralik) raamat, mida loetud - Dante Jumalik Komöödia, inglise keeles. Kuigi keelevahe jättis ikka tunda, mulje hea. Kuni tänaseni, mil ta isiklikuks muutus - ma tean, et ei tohiks selliseid asju ka meelde jätta, aga ometi. Tegin testi kaks korda, tulemused ei olnud samad. Ehk isegi mõjus siis hästi...

The Dante's Inferno Test has banished you to the Third Level of Hell!
Here is how you matched up against all the levels:

Level	Score
Purgatory (Repenting Believers)	Very Low
Level 1 - Limbo (Virtuous Non-Believers)	Low
Level 2 (Lustful)	Low
Level 3 (Gluttonous)	High
Level 4 (Prodigal and Avaricious)	High
Level 5 (Wrathful and Gloomy)	Low
Level 6 - The City of Dis (Heretics)	Low
Level 7 (Violent)	Moderate
Level 8- the Malebolge (Fraudulent, Malicious, Panderers)	High
Level 9 - Cocytus (Treacherous)	Low

Take the Dante's Divine Comedy Inferno Test







Nädalavahetussündmused on liiga värvikad, et neid sõnadesse panna. Naerdes katkes katkemise tunne, ehk. Ma tahan veel, mõnd katkemist katkestada ja mõnda uustuttavat oma rongiunenägudesse ja valget marmorvalvurit mulle ja mu sõpradele rahu andmas... Yesh. Nii fakin fain :)


Susservusser. Miks alati kehvadele kirjasõpradele alati kõige parem on kirjutada? Nagu mina kirjutan siia ja nagu kirjutatakse mulle. Häh, iseteab.



Mathile palju õnne 1 k puhul :)

* * Puiseil sõrmil, armastusega * *





Mu armastet' sõber, jah Sina,
tuhandekäeline, segasesõrmine
vaikseke, paikseke, kallis.
Nii umbne on käsi käes,
läheme turnides teekiviäärtel,
Su puisete sõrmede vahelt käib külm.

Võib vahel olla, vahel minna,
niisama lihtsalt mööduda.
Tundmata, teadmata, käin mööda
Su lehepurualleed, neid värve.
Vahel tunda, teada, veel rohkem teada saada
kui räigelt poriseid küünealuseid
Sul imetlen ja silitan kivist veene.
Su peal on puiseid tuhmunud aknaid
iganäitavana kühmunud mõhnad -
need käed, mu hullumaja.

Jah, üht sedasama armastada olen saanud.
Ei, valetan, veel ikka saan ja seda teen.
Nii aegamisi Sinu peo sees olen kasvanud,
ja isegi kui tahakski kord minna,
Sinust ära joosta mööda avastatud veene -
jätta leebeks, tühjaks, tähjaks, kuivaks -
lihtsalt minna, olla kuskil mujal,
minna sinna iseend ei lubaks.

Mu armas, see, kel käed on rüvetet',
Su räpasus on nakkav, mulle külge
hakkab kasvama see, kasvatama
Sinusse, kui aasta sisse aastaaega.
Oh kallis, ära pinguta, seks' ammu juba hilja -
ehk tundus see, et olen eemal olnd,
kuid enda kätel pole olnud elav,
ainult Sinu omadel, mu kodulinn,
nüüd nendelsamul puiseil sõrmil
Sulle kirja panin read.




---------------------------------

Äkki peaksingi luuleblogi tegema? :D

Mentally fulfilling...

Kui hakkaks siia postitama oma iga päeva lemmikluuletust, siis läheks kirjuks, aga täna lihtsalt pean. Täna sai Doris Kareva "Aja Kuju" läbi loetud, aga selles pidin pettuma. Oli küll häid kohti, aga midagi jäi puudu. Originaalsus? Sellise kuulsuse saavutamiseks peaks ju olema eripära, aga seekord ma ei suutnud leida. VÕrreldes "Mandragoraga" ikka, *khm* vabandust, kehvakene. Seda siis räägin mina, algaja, kes istub nägupidi poeetikaraamatus ja ei saa muhvigi rütmi ehitamisest aru ja ise kirjutab umbes, hämades. Okei, liialdan, aga põmst pidin jõudma selleni, et rütmist jäi puudu. Lugemist ei kahetse siiski. Hea märk seegi :P

Aga siit tänane lemmik Karen Orlau'lt:

*Ma tean ju*

Ma tean ju. Elusid meis iga viiv
Jääb elamata, hääbub imeta
Mu arm. Mu igatsus, mu sõrmi vahelt liiv...
Jääd olemata ja jääd nimeta

On's loobumised vaikimiseks loodud?
Ja kuidas suudame me seda meeles kanda
Et hetkes said kõik joobumised joodud
Ning enam janusel ei tohi juua anda

”Meil ära lase eksituda, peegel
Neid kalleid rakmeid katki kiskuda...”
Nii näed mind - huulil tõsiyllas reegel
Su sydamele tahan viskuda

Jah, korja yles mind veel korra, murtudjalu
Muld lõhnas nõnda lohutavalt hetk
Ma tean ju. Näed, ma vaikin ja ei palu
Meil mõlemal on ees liigraske retk

Kas jaksan loota, et kui teed on teatud
Sa tuled tagasi, mu juures peatud...
Ehk hella käega taas mu hinge sasid
Ja tunnistad, et ykskord armastasid








Urrr :)

Miks ma tahaks vahel kõik ära anda?

Sest kui on liiga palju, tundub kõik uppuvat. Keegi tahab?



No kuulge, keegi ju alati tahab. Kellelgi on alati puudu. Midagigi.

Ma annaks ära natuke oma melanhoolset õnne. Ebausku. Sõnu. Igatsust. Ajapuudust. Hajameelsust. Võimetust olla naermata.

ROtid koguvad. Ma olen ka üks, maailm võiks mu sahtlinurka ronida ja hoiaksin teda kui oma kummalisi kivisid võõrastelt randadelt, käidud teedelt, kui oma tujudest kirja pandud luuletusi, mälestusi, joonistusi. Tal oleks kindel seal olla, ma kindlustaks selle, kuni kaon. Ja siis kaob ka maailm. Minu oma.


Loodetavasti mitte jäljetult.


*läheb trambib natuke ringi, et jälgi jääks*