Ära räägi minuga, kui tulen
silmad maas ja määrdund sõrmed
puhtad sõnad paberil
on mustad mõtteil
ära küsi, nagunii kui tead, et
sõnatu kõik see mis meil on
ikka tahad pettuda
ja minult võtta
kuhu salaolusid saaks jätta
oma äraolemisi
selgeid ekseid Sinusse
mis määrides mu käsi, mõtteid
puhtaks saavad paberil
kuid mitte selgeks
ma ei saa
kuid tahan
ära küsi
12/29/2005
12/28/2005
* Nii sassis *
Jõulud lumeparadiisis on ära ignoreeritud. Lumi iseenesest ju pole paha ja lumeinglid jäid maha soojad südamed palja sõrmega välja voolitud.
Televiisor oli parim kaaslane (kui ma suureks saan, siis oma perele korraldan jõulud, mis ei ole nii igavad, et telekat peab vaatama), jaburaid multikaid ja lastefilme metshobustest ja rääkivatest koeradest/kassidest sai ikka piisava doosiga.
Viimastel hetkedel enne maale minekut hoidsin sõrmi-varbaid risti, et saaksin kätte Charlie&The Chocolate Factory, aga jäi puudu. Lootsin, et äkki saab ikka osaliselt vaadata läpakast, kui väga igav ja vanaema telekast jõulutunneli rahakotti/südantnõretavaid lugusid vaatab, aga tutkit. Nägin ainult algust. Nüüd on üleni ära tõmmatud, aga pole ikka veel vaadanud. Ei ole tuju, kuigi huvitav tundus. Kus tuju on?
Ei tea. Peidus vist kuskil teadmatus kohas koos ühe teise osaga minust.
Igatsen.
Mõtlen õudusega, mis koolist saab järgmine aasta.
Mõtlen ükskõiksusega, mis aastavahetusel saab.
Mõtlen igatsusega, mida ei saa.
Nii sassis.
*******************************************
Sul on pea mis on sassis ja seda nii armsalt
Sul on särk mida kantud vist kauem kui päev
Su sokid on toanurgas katkine varvas
Ja ma ei tea millal jälle sind näen
Sul nägu mis vaevalt teab peita su mõtteid
Ja silmad mis kildudest kokku ei käi
Kui täna on meil kas veel olla võiks homme
Sest vaata see lumi nüüd sadama jäi
Sa ütled et sobin su kaissu see liiast
Ma küsin kas tulla ma tohin ehk veel
Ma mõtlen kas oled sa marsilt või hiinast
Ja kas maitseb sinuga suudlus kus keel
Sul on pea mis on sassis ja seda nii kenalt
Et sassi läeb mõte kui mõelda mis võiks
Ma luban et rohkem ei kiusa sind enam
Sest see on su enda teha nüüd kõik
*Kat*
Televiisor oli parim kaaslane (kui ma suureks saan, siis oma perele korraldan jõulud, mis ei ole nii igavad, et telekat peab vaatama), jaburaid multikaid ja lastefilme metshobustest ja rääkivatest koeradest/kassidest sai ikka piisava doosiga.
Viimastel hetkedel enne maale minekut hoidsin sõrmi-varbaid risti, et saaksin kätte Charlie&The Chocolate Factory, aga jäi puudu. Lootsin, et äkki saab ikka osaliselt vaadata läpakast, kui väga igav ja vanaema telekast jõulutunneli rahakotti/südantnõretavaid lugusid vaatab, aga tutkit. Nägin ainult algust. Nüüd on üleni ära tõmmatud, aga pole ikka veel vaadanud. Ei ole tuju, kuigi huvitav tundus. Kus tuju on?
Ei tea. Peidus vist kuskil teadmatus kohas koos ühe teise osaga minust.
Igatsen.
Mõtlen õudusega, mis koolist saab järgmine aasta.
Mõtlen ükskõiksusega, mis aastavahetusel saab.
Mõtlen igatsusega, mida ei saa.
Nii sassis.
*******************************************
Sul on pea mis on sassis ja seda nii armsalt
Sul on särk mida kantud vist kauem kui päev
Su sokid on toanurgas katkine varvas
Ja ma ei tea millal jälle sind näen
Sul nägu mis vaevalt teab peita su mõtteid
Ja silmad mis kildudest kokku ei käi
Kui täna on meil kas veel olla võiks homme
Sest vaata see lumi nüüd sadama jäi
Sa ütled et sobin su kaissu see liiast
Ma küsin kas tulla ma tohin ehk veel
Ma mõtlen kas oled sa marsilt või hiinast
Ja kas maitseb sinuga suudlus kus keel
Sul on pea mis on sassis ja seda nii kenalt
Et sassi läeb mõte kui mõelda mis võiks
Ma luban et rohkem ei kiusa sind enam
Sest see on su enda teha nüüd kõik
*Kat*
12/23/2005
Merry Grinchmas:P
Naeru ja soojust ja sõprust ja laulu ka muuks ajaks peale praeguse!
Loodan ja soovin seda ja ka, et see nädalavahetus väga masendatiivne ei tule.
Loodan ja soovin seda ja ka, et see nädalavahetus väga masendatiivne ei tule.
12/22/2005
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
Asi selline, et ma olen igavene loru.
Teisipäevast alates oli aega
teha kooliasju
ja ikka jäid viimasele minutile
eksam on kell 9 ma pole lahti saanud
materjaligi, sest ma pean mingit
ettekannet tegema PP-s.
Ja ometi on VIIMANE KOOLIPÄEV
ja mina ei saagi rahulikult
vaheajale.
Masendatiivne.
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
Asi selline, et ma olen igavene loru.
Teisipäevast alates oli aega
teha kooliasju
ja ikka jäid viimasele minutile
eksam on kell 9 ma pole lahti saanud
materjaligi, sest ma pean mingit
ettekannet tegema PP-s.
Ja ometi on VIIMANE KOOLIPÄEV
ja mina ei saagi rahulikult
vaheajale.
Masendatiivne.
12/18/2005
Sõpradele.
Kurbade hommikute ääred
need sõbrapilkudest soojad
omakodutundeta ja
igatsusega
külm
ja ometigi
nii soe
kui oma sõrmed voldin pea alt välja
tõmban silmad sirgeks nagu poleks maganud
kolm tundi
teadmatuses
enne
metalse kohvi maitselisi
19 minutit
viimased leiged
kuid mitte külmad
sõbrad
hea
ka
äraminek -
miski jääb
* * *
Tn.
need sõbrapilkudest soojad
omakodutundeta ja
igatsusega
külm
ja ometigi
nii soe
kui oma sõrmed voldin pea alt välja
tõmban silmad sirgeks nagu poleks maganud
kolm tundi
teadmatuses
enne
metalse kohvi maitselisi
19 minutit
viimased leiged
kuid mitte külmad
sõbrad
hea
ka
äraminek -
miski jääb
* * *
Tn.
12/15/2005
Lisaks.
Kriips läheb ka järjest paremaks. Või siis mina saan järjest rohkem aru, mida ta räägib.
______________________
* ( III )
sa ei näe et ma veel ei maga
kell pool kolm öösel ühtlaselt hallis ühikatoas
viies korrus ja kardinaid katsuv tuul
kuu kuri kahvatu kuu
karjub aknasse solvanguid
ja see ei olegi võib-olla üldse mu enese süü
unise aju segane sünnitis
et sapises valgusvihus mis
seguneb tänavalampide kollase karjega
tõuseb kõrgele üles vastab kosmose kutsele
aeglaselt kerkivaid maju
asfaldistsündinud torne
oleks mul ometi hääl karjuks
kiledast valgusest üle
VAADAKE!
Ja detsember surub mu sisse sõrmi
katsub mu juukseid koorib skeletilt naha
kahvatu koletis vaata ette
seisad äärele ohtlikult lähedal
katsu, siin roiete vahel
masin ei
peatu veel
niipea
*Kriips*
______________________
* ( III )
sa ei näe et ma veel ei maga
kell pool kolm öösel ühtlaselt hallis ühikatoas
viies korrus ja kardinaid katsuv tuul
kuu kuri kahvatu kuu
karjub aknasse solvanguid
ja see ei olegi võib-olla üldse mu enese süü
unise aju segane sünnitis
et sapises valgusvihus mis
seguneb tänavalampide kollase karjega
tõuseb kõrgele üles vastab kosmose kutsele
aeglaselt kerkivaid maju
asfaldistsündinud torne
oleks mul ometi hääl karjuks
kiledast valgusest üle
VAADAKE!
Ja detsember surub mu sisse sõrmi
katsub mu juukseid koorib skeletilt naha
kahvatu koletis vaata ette
seisad äärele ohtlikult lähedal
katsu, siin roiete vahel
masin ei
peatu veel
niipea
*Kriips*
Tallinn on mind sõnatustanud. Oma olustikuga.
Iga päev bussis samad tuimad näod ja sama valu erinevatel inimestel erineva kuju ja suurusega. Ma tahaks neid aidata, aga ei suudaks, ma tean, et ei suuda.
Muidu on rahu, liiga rahu. Tahaks vürtsi. Cayenne. Tahan suurt hunnikut musti nõusid mitte ühte tassi, taldrikut ja kahvlit/lusikat, tahaks tolmurulle nurgas, mitte igatsust, mugavat voodit, kuhu äärepeale hommikul riideid valides enamust kõrvale heita... Blabla. Ma tahaks mõtteid, häid mõtteid, mitte seda tühjust. Aga on veel aega, veel kannatan. Naeratan omaette ja tantsin üksi väikeses toas.
Tegelt ma ei istu pidevalt ühikas, kuigi nii võib tunduda -muig- Tahtmine ehk olekski, aga samas ma ei suuda olla pidevalt paigal ja rutiinis. Nüüd ongi rockcafe's käidud isegi 2 korda, esimene sattus pintsaklipslaste päevale ja teine spst kontserdile. Kuigi teine oli esimesest tunduvalt sümpaatsem, ei jäänud ikka midagi väga head. Tsipa-tsipa ehk. Käisin ka Pit Stop'is, mis on endiselt lahe just omaniku pärast. Inglise mehed, heh :D Levist väljas esimene kogemus - irw, pikajuukseline leti taga oli vist mingi kõva laksu all. Olustik iseenesest hea, aga Zavoodiga ei võrdle, sest see ei kannataks võrdlust välja. Lagi oli muidugi lahe oma paekivist võlvidega. Niiet ma päris ei sure tunnetevaesusesse ja igatsusse, aga arvamus ka ei muutu. 1:0.
A4 lubas, et läheme enne mu äraminekut Tallinna Gruusia restosse toitusid proovima. Kuigi mõlemad jõudsime arvamusele, et sõbraliku Givi seljataga on ikka kõht ära hellitatud. Leidsime ka, et kuigi viimasel ajal pole saatkond muutunud (paremusse), pigem maha käinud just oma personali kohalt (kõik vanad tuttavad olijad on vahetunud peale E.), ja lihata tseburekki ei saaks enam, siis hatsapurile ikka miski järele ei jõua ja satsibelile :) NÄmps.
Esmaspäeval, esmaspäeval! TARTU! Teisipäeval ehk Toomemägi, kui ma jälle kamba kokku ajan. Enne tuleb homme tubli olla ja laupäeval lõbutseda ja pühapäeval Jõgeval ära käia... Esmaspäeval ekskurss ja kodosõit. Here I go Tallinn, not yet, but soon.
Varsti hakkan Tõnismäelt Kristiinesse liikuma, ehk peab ka keskusest uued aknalauakaunistused ostma (loe - söök).
Adieu nüüd :)
*vaatab oma postituse pikkust - jah, Tallinn on mind sõnatustanud -muig-, vaid labased sõnad - ostetud/sunnitud? Aga kus olen ma ise?*
Iga päev bussis samad tuimad näod ja sama valu erinevatel inimestel erineva kuju ja suurusega. Ma tahaks neid aidata, aga ei suudaks, ma tean, et ei suuda.
Muidu on rahu, liiga rahu. Tahaks vürtsi. Cayenne. Tahan suurt hunnikut musti nõusid mitte ühte tassi, taldrikut ja kahvlit/lusikat, tahaks tolmurulle nurgas, mitte igatsust, mugavat voodit, kuhu äärepeale hommikul riideid valides enamust kõrvale heita... Blabla. Ma tahaks mõtteid, häid mõtteid, mitte seda tühjust. Aga on veel aega, veel kannatan. Naeratan omaette ja tantsin üksi väikeses toas.
Tegelt ma ei istu pidevalt ühikas, kuigi nii võib tunduda -muig- Tahtmine ehk olekski, aga samas ma ei suuda olla pidevalt paigal ja rutiinis. Nüüd ongi rockcafe's käidud isegi 2 korda, esimene sattus pintsaklipslaste päevale ja teine spst kontserdile. Kuigi teine oli esimesest tunduvalt sümpaatsem, ei jäänud ikka midagi väga head. Tsipa-tsipa ehk. Käisin ka Pit Stop'is, mis on endiselt lahe just omaniku pärast. Inglise mehed, heh :D Levist väljas esimene kogemus - irw, pikajuukseline leti taga oli vist mingi kõva laksu all. Olustik iseenesest hea, aga Zavoodiga ei võrdle, sest see ei kannataks võrdlust välja. Lagi oli muidugi lahe oma paekivist võlvidega. Niiet ma päris ei sure tunnetevaesusesse ja igatsusse, aga arvamus ka ei muutu. 1:0.
A4 lubas, et läheme enne mu äraminekut Tallinna Gruusia restosse toitusid proovima. Kuigi mõlemad jõudsime arvamusele, et sõbraliku Givi seljataga on ikka kõht ära hellitatud. Leidsime ka, et kuigi viimasel ajal pole saatkond muutunud (paremusse), pigem maha käinud just oma personali kohalt (kõik vanad tuttavad olijad on vahetunud peale E.), ja lihata tseburekki ei saaks enam, siis hatsapurile ikka miski järele ei jõua ja satsibelile :) NÄmps.
Esmaspäeval, esmaspäeval! TARTU! Teisipäeval ehk Toomemägi, kui ma jälle kamba kokku ajan. Enne tuleb homme tubli olla ja laupäeval lõbutseda ja pühapäeval Jõgeval ära käia... Esmaspäeval ekskurss ja kodosõit. Here I go Tallinn, not yet, but soon.
Varsti hakkan Tõnismäelt Kristiinesse liikuma, ehk peab ka keskusest uued aknalauakaunistused ostma (loe - söök).
Adieu nüüd :)
*vaatab oma postituse pikkust - jah, Tallinn on mind sõnatustanud -muig-, vaid labased sõnad - ostetud/sunnitud? Aga kus olen ma ise?*
12/09/2005
| You Are a Little Scary |
 You've got a nice edge to you. Use it. |
Eile õhtul oli vist pingelõdvendus - käisin korra Kristiine keskuses saapaid vaatamas, kuna praegustest hakkavad juba varbad välja naeratama. Enne seda olin liiga hea ja tegin täiesti võõrale tüdrukule mingist ingliskeelsest artiklist kokkuvõtte. Tasuks naeratus ja aitäh. Kasmapolemittetore. Kristiinest jõudsin enne kümmet koju ja siis tapsin aega kuni kella 12ni. PIngelõdvendus väljendus kõige selgemini selles, et ma magasin sisse. Ärkasin kolmveerand seitsme asemel kell veerand kümme. Ma ei jõudnud isegi kohvi juua ja pidin oma esimese suitsu peapöörituse saatel tegema. Mu madal vererõhk... ajee. Lõppkokkuvõttes jäin hiljaks umbestäpselt 2h. MAU. Nüüd pean teisipäeval ka 10 tundi tegema 8 asemel. Aga ikkagi saan kolmpäeval kell 8 lahti. Näis millal tagasi Tartusse.
Igatsen juba neid arrrmsakssaanud Toomel käimisi cayenne'i-kakao ja naeruga.
Mis teha, mis teha, sõbrad...
Kat on kurb ja veidi haige. Kati on ka veidi haige, aga õnneks hakkab paranema. Katkised inimesed on vist veidi paranenud. Enda kohta ma ei oska öelda, sest ma olen praegu eemal. Tahaks, et tagasijõudes oleks selgem. Kuigi ilmselt midagi välja ei tule...
"And you can tell everybody this is your song
It may be quite simple but now that it's done
I hope you don't mind
I hope you don't mind that I put down in words
How wonderful life is while you're in the world
So excuse me forgetting but these things I do
You see I've forgotten if they're green or they're blue
Anyway the thing is what I really mean
Yours are the sweetest eyes I've ever seen"
12/08/2005
Zahoditje
iditje sjuda
razdevaitjes do pojasa
derzitje dõhanija...
:)
Mul on jällegi huvitav ja uus. Tln polegi nii jube, kui kartsin. Närvid, mis teha Nõmme teel ühika juures, kus ma peatun, on lähedal üks pisike park laste mänguväljakuga. Eile õhtul hiilisin sinna kiikuma, müts silmadeni peas, prillid ees. Hea tunne. Peeglisse vaadates ei tundnud ennast ära. Otsisingi oma mütsilotu välja just sellesama pärast, et olla anonüümne. Unustasin, et Tln ongi anonüümsete inimeste linn. See-eest olen juba paar korda positiivselt üllatunud olnud. Mau.
Igatsen, aga katki ei ole.
Eemal on selgem
helgem
.
.
.
Silmade jumal, mis teed?
iditje sjuda
razdevaitjes do pojasa
derzitje dõhanija...
:)
Mul on jällegi huvitav ja uus. Tln polegi nii jube, kui kartsin. Närvid, mis teha Nõmme teel ühika juures, kus ma peatun, on lähedal üks pisike park laste mänguväljakuga. Eile õhtul hiilisin sinna kiikuma, müts silmadeni peas, prillid ees. Hea tunne. Peeglisse vaadates ei tundnud ennast ära. Otsisingi oma mütsilotu välja just sellesama pärast, et olla anonüümne. Unustasin, et Tln ongi anonüümsete inimeste linn. See-eest olen juba paar korda positiivselt üllatunud olnud. Mau.
Igatsen, aga katki ei ole.
Eemal on selgem
helgem
.
.
.
Silmade jumal, mis teed?
12/04/2005
Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda... right?
"...inimese olemasolu on lahutamatu kannatusest, et kannatuse põhjuseks on himustamine, et hingerahu saab luua himude lämmatamisega ja et sellise vabaduse toob kaasa nelja tõe ja kaheksakordse tee järgimine.
Neli tõde
1. Maailmas on olemas kannatus. Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.
2. Kannatuse põhjus on kired, ihad, lõppkokkuvõttes kogu eristav ja kontseptuaalne mõtlemine.
3. Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda.
4. Kannatuste katkemisele viib kaheksa aktiivsuse aspekti täiusele viimine e. 8-osaline tee.
Buddha Kaheksaosaline Tee Täielikule Vabanemisele, kus esimesed 2 käivad tarkuse, järgmised 3 moraali ja viimased 3 kontsentratsiooni kohta. Kaheksaosaline tee olevat moraalse enesedistsipliini meetod, tuues kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest.
1. Täiuslik Nägemus, ehk õige arusaamine
2. Täiuslik Tahe ehk täisväärtuslik mõtlemine
3. Täiuslik Kõne
4. Täiuslik Toimimine, ehk laitmatud teod
5. Täiuslik Eluviis
6. Täiuslik Püüdlus, ehk õige pingutus (pidev täiustumine)
7. Täiuslik Tähelepanu
8. Täiuslik Olemus, ehk keskendumine
Neli tõde
1. Maailmas on olemas kannatus. Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.
2. Kannatuse põhjus on kired, ihad, lõppkokkuvõttes kogu eristav ja kontseptuaalne mõtlemine.
3. Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda.
4. Kannatuste katkemisele viib kaheksa aktiivsuse aspekti täiusele viimine e. 8-osaline tee.
Buddha Kaheksaosaline Tee Täielikule Vabanemisele, kus esimesed 2 käivad tarkuse, järgmised 3 moraali ja viimased 3 kontsentratsiooni kohta. Kaheksaosaline tee olevat moraalse enesedistsipliini meetod, tuues kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest.
1. Täiuslik Nägemus, ehk õige arusaamine
2. Täiuslik Tahe ehk täisväärtuslik mõtlemine
3. Täiuslik Kõne
4. Täiuslik Toimimine, ehk laitmatud teod
5. Täiuslik Eluviis
6. Täiuslik Püüdlus, ehk õige pingutus (pidev täiustumine)
7. Täiuslik Tähelepanu
8. Täiuslik Olemus, ehk keskendumine
11/30/2005
11/27/2005
See, mille viskad ära
selle usud välja
paned sõnadesse surema
et saaksid tähehaaval tappa
anda kellelegi lugeda
et võiks sust teada
taevasse ei saa, sest seda pole
täna ta ei tulnud, ega olnud
osa see, mis kortsutatud kokku
ära värvit’
valge must
Mees saab naiseks,
Maa ei saa taevaks
Mina saan meheks
Kuid ei saa maaks.
selle usud välja
paned sõnadesse surema
et saaksid tähehaaval tappa
anda kellelegi lugeda
et võiks sust teada
taevasse ei saa, sest seda pole
täna ta ei tulnud, ega olnud
osa see, mis kortsutatud kokku
ära värvit’
valge must
Mees saab naiseks,
Maa ei saa taevaks
Mina saan meheks
Kuid ei saa maaks.
11/24/2005
Soojad käed. Külm süda. Pehme linn. Kare külm.
Jah. Linn oli ennast pehmeks vooderdanud, käisin ringi valge sein ümberringi. Lohutav oli näha, et siinpool seina ka ikka inimesi on. Selline sensitiivne tunne. Dejà vù. Mitu korda. Ka kodus.
Tali ei ole enam taevas, vaid puudele ja maha langenud. Puud ise olid ennast alasti kiskunud, et saaksid lehtedest rikkumata okstele talve lubada. Härmasallid kaelas. Õunapuudel ehk ka jäätunud õuntest kaelakeed. Lompidel jäämütsid. Muru hõbevalgerohelise õhkõrna mantliga. Murueide tütar kaotas oma kindad ära, aga avastas, et käed on soojad. Süda külm. Pehmed käed. Süda kare. Õrnad käed. Süda julm.
Täna ei ole luulet.
11/22/2005
Luck paying for the happiness during eclipse
Täna sattusin mõtlema(=filusufeeruma) õnnest ja õnnelikkusest - teel kooli hakkas kummitama üks järjekordne luuleline sõnakõlks : "õnn, kui tahad jääda, mitte minna".
Olen ju õnnelik, kui ma ei pea hommikul voodist välja ronima. Kui ma ei pea hommikumantli seest välja minemiseks kulutama vähemalt 30 min, sest ma ei suuda otsustada, mida sobivat tänavariietest selga panna. Kui ma ei pea minema loengutesse magama, vaid saan seda teha kodus, diivanil mugavalt kerra tõmmatuna. Kui ma ei pea minema kohvi keetma, sest hea on ka ilma selleta (mu sõltuvus). Kui ma ei pea pidevalt ootama kuskile minekut, et midagi leida, vaid mul juba on see kõik. Kui ma ei pea hulluks minema, vaid ma juba olen seal :p (kassisündroom)
Tegelikult ma ei saa öelda, et ma õnnetu olen, kuigi ma pean pidevalt minema ja ei saa olla. Mul on mu Unistused, need mida kätte ei saa. Täitunud unistused on teistsugused, need ei stimuleeri enam, vaid teevad mugavamaks, hellitavad ära ehk isegi. Mul on vist hea meel, et kõik ei lähe nii nagu ma soovin. Kui läheks, siis oleks ju fakin igav. Ja isegi kui ma saakski olla, mitte minna, siis ma tüdineks sellest. Kunagi :) Praegu on mul mu unistused voodrina mu tüdimuse ümber. Pehmed. Nagu äsjasadanud lumi. Või suled padja seest lahti pääsedes. Või võililleseemned. Või paplilumi :) Uhh, liiga palju pehmust tänaseks. Egsamijärgseld on aju ga behme.
Otsisin ka tänaseks päevaks luulu, here it comes.
______________________
Oled ingel kes kõnnib maailma katusel
J.Paavle A.Alliksaarele
tunda
kaotusevalu
mõnest hukkuvast tähest
tunda
loobumisvalu kui sa lähed ja lähed
kuidas me ajusid koormab
möödunud linnade embus
kuidas me vere sees roomab
ärganud kirgede vendlus
suuta
ja tahta
ja mõista
lumede lahkuvat jõudu
suuta
ja suudelda mõista
lõppeva seaduse õudu
näha
ja kuulata kelli
kajasid korduvat mõnd sus
surnute sõnadest luulet
katsudes kutsudes
õndust
aga
mis on selle hinnaks sina ja keegi teine ei küsi
/----/
11/21/2005
Endast eemal.
Leidsin laheda lingi - http://www.break.com/articles/magichands.html
Jumalatest enam ei räägi. Paranoiaputukatest võiks küll, aga ma ei taha neid paljundada.
Ka loobun rääkimast tegusast nädalavahetusest lauldes ja sellest, kuidas ma z's käisin.
Pole vaja.
Ma olen juba endast eemal nagunii.
__________________________
Mängid maskidega peitust
Akna taga vihmapiisad langetanud halli kanga
seinu pole on vaid peelgleil au su ilu kanda
keerled üksi suures saalis lühtreilt mõtteid loed
on kui keegi sind ei vaata keegi sind ei tea
Valgus sõbraks-vaenlaseks su ümber naerdes mängib
valgust sõbraks-vaenlaseks ei soovi endal sängi
on muusika veel kirjapanemata noot kuid sa ei märka
ei kell kaksteist langend maskid pole heidet nurka
sa ei näe et on vaid olev olematust pole olnud
maskidega mängid peitust oma maski oled sulgund
vaata vaid, mis ütlemata selles peitub ainus tõde
oma silmadesse ära eksi ära sinna jäänud vale nägu
leia üles öhe peidet tiivad selja peale heida
keera luku taha seitse võltsi maski ära peida
peegli sisse astu oma saatusele anna suud
tea et olematust pole iial olnud sinus kõike muud
o2.o6 >L-L<
Jumalatest enam ei räägi. Paranoiaputukatest võiks küll, aga ma ei taha neid paljundada.
Ka loobun rääkimast tegusast nädalavahetusest lauldes ja sellest, kuidas ma z's käisin.
Pole vaja.
Ma olen juba endast eemal nagunii.
__________________________
Mängid maskidega peitust
Akna taga vihmapiisad langetanud halli kanga
seinu pole on vaid peelgleil au su ilu kanda
keerled üksi suures saalis lühtreilt mõtteid loed
on kui keegi sind ei vaata keegi sind ei tea
Valgus sõbraks-vaenlaseks su ümber naerdes mängib
valgust sõbraks-vaenlaseks ei soovi endal sängi
on muusika veel kirjapanemata noot kuid sa ei märka
ei kell kaksteist langend maskid pole heidet nurka
sa ei näe et on vaid olev olematust pole olnud
maskidega mängid peitust oma maski oled sulgund
vaata vaid, mis ütlemata selles peitub ainus tõde
oma silmadesse ära eksi ära sinna jäänud vale nägu
leia üles öhe peidet tiivad selja peale heida
keera luku taha seitse võltsi maski ära peida
peegli sisse astu oma saatusele anna suud
tea et olematust pole iial olnud sinus kõike muud
o2.o6 >L-L<
11/19/2005
Üks post, mis jäi kohe postitamata ootab ikka veel mustandite all. Vaeseke ei saagi kunagi reaalseks. Nagu ka mõned inimesed oma sõnade ja olekuga. Alati on mingi osa, mis ei saa reaalne olla, olgu siis negatiivselt uskumatu või vaimustavalt uskumatu. Viimasel ajal õnneks positiivsus - on üks, kelle silmad on uskumatult ilusad ja teine, kelle jutt on vaimustav. Silmade ja sõnade jumalad :)
-----
Hei, silmade jumal
kas nende uduga päevade nimel
kas peaksin end müüma
ja leidma, et patt on mu peas
mitte sõrmis või suus
kui tahaksin tunda veel rohkem
kuulata vähem ja näha
neid tõrksaid tõeluseokkaid,
mis õielehtedega vahetanud
kahevahele reaalse
homme kisun sellest häälest
välja valusad
mind hoidke endale pelglikult ligi
silmade väärased usud
teid müün
-----
Hei, silmade jumal
kas nende uduga päevade nimel
kas peaksin end müüma
ja leidma, et patt on mu peas
mitte sõrmis või suus
kui tahaksin tunda veel rohkem
kuulata vähem ja näha
neid tõrksaid tõeluseokkaid,
mis õielehtedega vahetanud
kahevahele reaalse
homme kisun sellest häälest
välja valusad
mind hoidke endale pelglikult ligi
silmade väärased usud
teid müün
11/16/2005
Öötunnid venivad järjest pikemaks, aga aega on ometigi sama palju. Ükski öö pole omas voodis magama jäänud, ikkagi on bläkkaut kas arvutiklaviatuurile või teleka ette diivanipadjale. Eile oli teine variant. Hommikuti kulub silmade lahtitegemiseks kuskil veidi alla tunni ja enne kodust väljumist veel üks tunnikene hommikurutiiniks. Täielik ajaraisk, aga võin kinnitada, et tollel hetkel on täiesti poogen, ühtegi mõtet ei ole, kui siis ainult see rutiinne kohvivalmistamisreziimmõte - vesi-keema-presskann-õhtusest-purust-puhtaks-5-suurt-kohvikopatäit-puru-kannu-põhja-mürina-ja-klõpsatuse-järel-aurav-vesi-puru-peale. Kaas. Oodata. Aega raisata lae või ribikardinate või telekast (loppis, kuid) erksate nägude vaatamisele. Jõuetu liigutusega kaane küljes olev metallnupp alla vajutada ja kohv tassi. Siis võibki vaikselt ärkama hakata. Kõige raskem on hommikuti kaks korrust allapoole lehe järele minna ja iga päev ei jõuagi, nagu ka täna. Õnneks oli veel eilnegi lugemata ja suure entusiasmiga lugesin kohe... Hmm.
Tellimine:
Postitused (Atom)