9/29/2006

Pilv pükstes

töötlus V. Majakovski tetraptühhonist

Laisk ulm diivanil
mu südamekalts
lohutuseks saaks hallid juuksed

viiul mängib õrnade tunnetel,
trumm matsidel, mina teen
end üleni huulteks
ja olen täis õrnimat:
mitte inimene,
vaid pilv pükstes!

on mehed ära kasutet'
ja naised kulunud

ägiseb nõrk rahn,
tahtmise küüsis,
vaevades, väga

olen nii rahulik
närvide rügement
laiba pulss
kui kirjutan "nihil"
kõigele, mis teht'
mustmiljon väikest ropast armu

9/24/2006

objektiivne armastus



one engraved on my forearm
as the other heart needs
to be empty for at least next
twenty two years
tell me you hate me
be useful

Seda ei ole olemas. Ei ole! Täpselt nagu pole ka mind olemas. Nagu ma ei ärka igal hommikul üles, et olla osa masinavärgist, mille abil inimesed ennast alal hoiavad.

Tegelikult olen ma inimeste alalhoiuinstinki ohver, surm on mind juba mitmeid kordi kutsunud, aga mul ei ole lubatud temaga minna. Seega tundub ka kõik õnnelik mulle keelatud olevat.

Ma ei taha armastada, ausõna, sest see toob ainult halba. Ma ei taha ka vihata, sest see on veel halvem emotsioon. Kõige lihtsam oleks lihtsalt kõigest vähegi impresseerivast (impressure=impressive+pressure) mööda slalomeerida, nagu ma seda tänaval ratta seljas inimestega teen - *viuh* ja läinud. Pinnapealsus on stiil, aga tüüpiliselt õnnetule inimesele ei suuda ma seda piisavalt välja pidada. Kui hale.

Kusjuures, minu tahtmine mitte armastada ei tähenda seda, et ma oskaks armastada, sest selles just ongi catch, aamen. Armastamise oskamine oleks midagi, mida peaks õppima, aga selleks olen ju võimetu - sotsiaalne friik, ultrajoviaalne depressiivmaniakk. Ilmekas ju, et minu "armastusest" teavad väga mitmed, aga mitte see objekt ise. Teeselda ma oskan - just look at me!

Detsembris ilmselt Värskesse Rõhku, ei ole isegi kindel, et see rõõmustab mind. Ma ei mõista end.

[ keeleline ]

Aken tee lahti ja lase mind sisse
skisofreeniliste robotmasinate superheli saatel
võtan metallkülmast käest, vean vastu
tahtmist sind tantsima asfaltparkidesse

ja punaste fooride silme alt läbi
inimmõistused ahhetavad sünkapis
kui ma sunnin sind seisma
esimese reeglivälise puu kõrvale

kuulama ürginstinkte

kasvava rohu mürinat, maasikate üminat,
õunade valmimisorgasme,
lume nurrumist maailma süles

ja siis, kui hakkad aru saama nende keelest,
mu mehhaaniline Adonis,
võin sulle rääkida me kahe saladust:

*** **** ******** !

_______________________________________

Schiller ütleb ka:

"Kui looja saatis surma valdusesse
kord inimese oma palge alt
ning rajaleidmist jälle valgusesse
kesk rasket meelteelu nõudis talt,
kui taevalised kõik ta heitsid ära endast,
siis üks vaid, inimlik, neist heldena
ta juurde surelikku ellu lendas,
kus mahajäetut juhtis helgena.
Nii hõljub meelteilma piiril tema
siin, üsna ligi oma kallile,
ja maalib kauni pettusena
Elysioni vanglavallile."

ja veel:

"Sa alles sealpool iluranda
said näha tunnetusemaad:
et aru suudaks täiust kanda,
ta enne hurma omaks saab.
Mis voolas muusa kandlest ammu
su rinda nagu magus aim,
see kasvatas su hinges rammu,
kust arenes maailmavaim."


Kas see siis ongi tõde?

7/07/2006

* * Paljust * *





Kas ongi kõik? - mu küsimuses õud,

Sa vaikid kuulmata ja äkki olen nõus...

4/24/2006




Suitsetad oma hommikuhaku tahma

Ja jalutad pehmes savis
mida nimetad tundmatuseks, mida tunned
samal ajal kui päike pleegitab su juukseid
ja mina vean ämbritega liiva
meie maja ette murule.

Silmadest pühkides uneliiva
küsides oma pehmes hommikumantlis
kaua veel vaidleme
teadmata asjade pärast
kohvi kõrvale küpsiste asemel
laod faktid mida hommikul
igavas televisioonisaates kuulsid

ja hakkad nutma,
et
sinu keelt ma ei mõista.


Jäljed mida hommikul tegid
nüüd oohakul on kivisse tardunud
ja liiv mille
sinu teadmata oma kollase kühvli ja
punase ämbriga me õue tõin
on nüüd tuuleviidud sõnumid
mu kaugetele tuttavatele
sealpool jalajälgi.

Tahm su kopsudes tapab mind.



*kadri e qk



* * *


Kui palju unustatud nägusid
taeval -
kui palju ei seisnud
all tähtede sa -
kuid üksinda kaugetest mägedest
oma kodu sa üles ei leidnud.

Miski ajas sind linnast
mis seisma jään'd ajas,
miski hüüdis sind minema ära -
kuid taevas on kõikjal ju taevas,
ja õhtu eel unistustehämar.

Jätsid kooli ja need
kes sind armastasid veel,
ehki ise sa seda ei teadnud -
uskusid enne sündi juba
su sammud ajas
keegi paika
on seadnud.

Olid enesekõiksuse jumal,
ja su usk oli siiras ja kindel,
ajas peatunud linnas
et kord ajatuna sured.

Kui tagasi tulid
keegi ei aimand su vaeva,
et äkitse unustet näoks
olid muutunud võõraste
nägude taeval.

Need kes sind armastasid,
ehki ise sa seda ei teadnud
enam ei tundnud sind ära,
kurgus valu siis üksinda needsid

taevast mis õhtu eel
unistustehämar.






Kaur Riismaa 24.04.2006

4/11/2006

Imagine there's no heaven.





Hommikuses vaasis
rippus hilinenud märtsikelli
lootusetult kevade see
roheliselt rebit' poriräbal räbal : >\/\-\*/\-*/\/<


Seinalill ei ela
tunnist tundi tiksub teiste aega
mõtleb inimesena, et
mitte surra, mitte, mitte 1905-2006...


Sõlmkeerudega, Dali
hetk maalide pealt välja ununend
veel rohkem tänaseks
on segi läinud, segi-segi gsiesgies



Taevas kujutle, et pole

armundporine

3/31/2006





Oh, kuule kevad, Sul on lumitõbi!
Ilma naljata.

Ei, ma ei naera, üldse mitte
ehk veidi muigan
kui väike roheline tõuk
kes kiikab
külmavõetud kapsalt ilma
ilma ilmata
ehh, oled kaua olnud ilma?
vaene tõbine
või endaostust laostund?

Ei, palun ära kingi mulle armu
ma ära harjund
ei sellega ma oskaks olla
ilma lumeta
Ei, päike, ära tule mulle silma
hei, nukker kloun
su ainus tiib on nõnda ilma
teiseta

Oh, kuule, Lumi, sul on kollatõbi!

Veel veidi kevadnäolist ilma
mu king on täis
ja ilma naljata on kõhe.
Ei, palun
ära tuksu minu sisse igal süda-
mlikul tuksel
ära kutsu - las siin veel elab talv.

3/02/2006

Sõltuvustest.

Ma olen juba oma GJ's kaevanud, et mul on võõrutusnähud poognast. Nimelt server oli plahvatanud ja nüüdseks on üle 60 h maas olnud. Olen leidnud endale igasuguseid meelelahutusviise, alates ülemäärasest öösel mööda linna kondamisest kuni raamatute lugemiseni. Jõudsin isegi ühele luuleraamatu esitlusele. Aga muretsen oma luuletuste pärast, millede ainukesed variandid olid poognas üleval... Palun, olge alles! Pyhak ütles, et ehk õhtul jõuab midagi ette võtta. Näeme ja loodame siis. Nojah, kuigi kaotaksin ehk ainult ma ise. Juhan Liivi pealesunnitud sündroom.

Kaldusin teemast. Liigsest hulkumisest ja suitsetamisest saavutasin püsiva nohu ja valusa kurgu pluss lonkava jala (küll vastlaliu tagajärjel). Aga arvestagem ka tekkivaid ja tuntavaid jalalihaseid ja eriti mugavaks muutunud saapaid - positiivse nähtusena.

Raamatutest neelasin veelkord (nüüd juba viies vist) Jaan Paavle "Jumalamängud", osati Hirve "Ööpäev" ja alustasin teatud mõjutuste tõttu Camus'e "Mässav inimene". Viimane on teistmoodi huvitav ja ehk isegi päevakajaline valik, aga tõsiselt raske, sest olen ju pikki tekste harjunud lugema kiiresti ja üle sõna, aga selle raamatu puhul ei saa, lisaks veel intensiivne seostamine. Kui ma kunagi läbi saan, siis tuleb suur risti seinale tõmmata ja siis saan ehk õndsalt enne kella kahte öösel magama jääda. Kuigi vähese une tõttu vajalikud lõuna- ja loenguuinakud on juba pidevaks ja huvitavaks kaaslaseks saanud. Uneloomlus.

Hetkel uulan Alanis Morissette'i ja unistan unistamisest. Unistan unustamisest, et saada rahu ja mitte mõelda, et tahaksin õnnelikum olla. Alanis laulab, et "Who am I to be blue". Mul polegi selleks õigust, võrreldes osadega. Ja kui keegi vädab, et on maailma õnnelikeim, siis ma olen konkreetselt valmis ta perzhe saatma. Hakkan vist kergelt misantroopiliseks muutuma, liiga palju massiüritusi ja ebameeldivaid imbetsilselt joovastunud inimesi, kelle olemasolu võiks olla olemata minu jaoks.

Mind oodatakse nüüd. Peab mingi hea kohvibleisi leidma, kust ei satu kohviprohmakaid nagu Ristiisas või Creppis või Suudlevates. Truffe on meeldiv, kuigi vist ainult 3 korda sinna sattunud. Jah, olen kohvihoolik, aga mul on hea maitsemeel, kahjuks.

Inimesed pole imelikud ega idioodid, nad ongi sellised. Oeh, ma ka. Tirts Rohupirts.


2/20/2006

2/10/2006

täna läks 1,5 h ärkamiseks, mis oli pool tundi pikem aeg, kui ma magada sain. Väga kole, sinised ringid silmade all jne. Kui ma oleks mees, poleks sellest ju midagi.

Mu uus juuksevärv on 4 päeva jooksul välja kasvanud 2 mm, mis on päris hirmutav. 3 nädala eest kitkutud kulmud vajasid jälle trimmimist. Ai! Ja kõik need potsud erinevate shampoonide ja palsamite, kehakreemide ja värkidega. What for. Ma tahaks olla mees. Kuigi sellega kaasneks veel intensiivsem karvakasv, ouh. 3 päevane habe on stiilne, aga mitte vaevata. Vihkan meigikreeme ja ripsmetušše, yeah right, vaadake kellel on tänu viimasele megad ripsmed. Oijah. Igatahes, oehmaeiteagi. Olen juba kooli hiljaks jäänud. Ups!





Aaaga nüüd, lennuga tänasesse päeva, mis on juba pppäris pikk olnud, ja tuleb veel pikem :)






Ps. Mulle meeldib mu suhtumine. Kuradi naiivitar.

1/28/2006

Olen niisiis kolinud. Kes hoolikalt otsib see leiab.

Kolimisjärgselt või tegelikult vist isegi mingi aeg enne, on mingi muutus toimunud. Ma ei tea kas see on halb või hea, aga midag on teisiti. Mulle meeldib isegi nii - kergem ja rahulikum. Aahjaaa, gj's saab ainult oma sõpradele näidata või isegi privaatseid poste teha. Guuud. Mingit enese laialilaotamist enam pole nii perversselt.

Näkemmiiin :)

1/08/2006

Crooked street where there are no dreams. Dreams are hope. Hope is death.

Maybe, and maybe I mean, this is not the life,
just a dream under which one can build the strife
to get the things they're meant to get, not keep
and put the love back to it's place, fallen from sleep.


--------

Võibolla, mõtlen ma, võibolla
pole elu see siin sees
vaid uni, ain't see
mille lauge all
saab võidelda üks,
selle eest, mis saama peab
kuid mitte hoidma
mitte andma tagasi
kukkudes unest välja.


____________________

Ma ei suuda enam kirjutada riimiga luuletusi, need on lihtsalt labased. Peale selle on veel palju asju, mida ma ei suuda, ehk ei tahagi. Kuid see on miskiks hea, ma tean . Ometi on sõnu, ehk isegi liiga palju.



Ma kavatsen teha ühe kingi. Ühe. See peab olema mõnitav ja hellitav, rõõmustav ja arusaamatust tekitav. Ühesõnaga seda viimast kõige rohkem. Pean sinna sõnu ütlema, aga praegu on hea mõelda - kui see hetk kätte jõuab, siis ma ilmselt veeldun ja vulisen oma kingituseks nende põrgusilmade ees. Pean hoidma ennast ja ootama seda head, mitte piinlema ühe koha peal, kus ainsaks unelmaks on väike astumine ükspuha kuhu poole. See kõik on klishee ja mõistujutt, kuid nõnna tõsi, tahan unustada. Õnneks on maailmas liiga palju ilusaid inimesi. Aitäh neile.


_______________________

Tegelt ma vist kolin greatestjournalisse üle :P

1/04/2006

Millegipärast hakkab kõik kokku jooksma.

Elu seitse nööri ja kakskümmend üheksa pusa.

Ma ei leia, et need tunded, mis minus asuvad, erinevad millegi poolest mõnest teisest endaväljamõelduvalus vaevlevast tegelasest. Ahhaa, ja nagu ikka ma ei suuda oma suud ja näppe paigal hoida. Kõik niheleb ja ootab tegutsemist. Eilne tegutsemine alkoholiga jättis omad jäljed, aga ei parandanud midagi. Mitte et ma seda teadnud poleks. Ja kuidas veel. Ja kuidas see kõik kordub. Nagu muu puudumisest kordama pandud laul, millest veel isu pole täis saanud. Jah, ma olen masohhist ja valu on hea.

"Prima di andare via!..."

&

Watchin’ you move across the floor
You’re fire up my mind can’t take it no more
You’re a fancy dancer
Makin’ me blind so I can’t see
You’re a fancy dancer
And you ain’t no good for me
You know you’re comin’ on strong
You’re my favorite misery

You captured my soul - imprisoned my heart
You know you control whatever you start
You’re fancy dancer
And it ain’t too hard to see
You’re fancy dancer
And you’ll make a fool of me
I know it won’t be for long
Until you dance a new song
But just for tonight won’t you dance your dance for me

I’m not the first and I won’t be the last
Don’t want your future - just make the night last
C’mon fancy dancer
Make me blind so I can’t see
You’re a fancy dancer
And you ain’t no good for me
Yeh, we both knew from the start
You’d try do dance with my heart
But just for tonight won’t you dance your dance for me

(Bread - Fancy Dancer

12/29/2005

Ära küsi

Ära räägi minuga, kui tulen
silmad maas ja määrdund sõrmed
puhtad sõnad paberil
on mustad mõtteil

ära küsi, nagunii kui tead, et
sõnatu kõik see mis meil on
ikka tahad pettuda
ja minult võtta

kuhu salaolusid saaks jätta
oma äraolemisi
selgeid ekseid Sinusse
mis määrides mu käsi, mõtteid
puhtaks saavad paberil
kuid mitte selgeks

ma ei saa
kuid tahan
ära küsi

12/28/2005

Veel pilte



Pilte






* Nii sassis *

Jõulud lumeparadiisis on ära ignoreeritud. Lumi iseenesest ju pole paha ja lumeinglid jäid maha soojad südamed palja sõrmega välja voolitud.

Televiisor oli parim kaaslane (kui ma suureks saan, siis oma perele korraldan jõulud, mis ei ole nii igavad, et telekat peab vaatama), jaburaid multikaid ja lastefilme metshobustest ja rääkivatest koeradest/kassidest sai ikka piisava doosiga.

Viimastel hetkedel enne maale minekut hoidsin sõrmi-varbaid risti, et saaksin kätte Charlie&The Chocolate Factory, aga jäi puudu. Lootsin, et äkki saab ikka osaliselt vaadata läpakast, kui väga igav ja vanaema telekast jõulutunneli rahakotti/südantnõretavaid lugusid vaatab, aga tutkit. Nägin ainult algust. Nüüd on üleni ära tõmmatud, aga pole ikka veel vaadanud. Ei ole tuju, kuigi huvitav tundus. Kus tuju on?

Ei tea. Peidus vist kuskil teadmatus kohas koos ühe teise osaga minust.

Igatsen.

Mõtlen õudusega, mis koolist saab järgmine aasta.

Mõtlen ükskõiksusega, mis aastavahetusel saab.

Mõtlen igatsusega, mida ei saa.

Nii sassis.


*******************************************


Sul on pea mis on sassis ja seda nii armsalt
Sul on särk mida kantud vist kauem kui päev
Su sokid on toanurgas katkine varvas
Ja ma ei tea millal jälle sind näen

Sul nägu mis vaevalt teab peita su mõtteid
Ja silmad mis kildudest kokku ei käi
Kui täna on meil kas veel olla võiks homme
Sest vaata see lumi nüüd sadama jäi

Sa ütled et sobin su kaissu see liiast
Ma küsin kas tulla ma tohin ehk veel
Ma mõtlen kas oled sa marsilt või hiinast
Ja kas maitseb sinuga suudlus kus keel

Sul on pea mis on sassis ja seda nii kenalt
Et sassi läeb mõte kui mõelda mis võiks
Ma luban et rohkem ei kiusa sind enam
Sest see on su enda teha nüüd kõik

*Kat*

12/23/2005

Merry Grinchmas:P

Naeru ja soojust ja sõprust ja laulu ka muuks ajaks peale praeguse!




Loodan ja soovin seda ja ka, et see nädalavahetus väga masendatiivne ei tule.

12/22/2005

SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm

Asi selline, et ma olen igavene loru.
Teisipäevast alates oli aega
teha kooliasju
ja ikka jäid viimasele minutile
eksam on kell 9 ma pole lahti saanud
materjaligi, sest ma pean mingit
ettekannet tegema PP-s.
Ja ometi on VIIMANE KOOLIPÄEV
ja mina ei saagi rahulikult
vaheajale.


Masendatiivne.