Meem.

Reegelid frriizu käest:

* Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need. Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

* Anna 5-le blogipidajale meemi “teatepulk” edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused. Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.
Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

Pere. Pere, famiilia ja muud ei töötanud, läheb siis ühekaupa. Isa tarkusetera. Emsi tarkusetera. Õds (parandan kohe oma vea, et polegi). Vanaema kaneelikuklid.

Sõprus.

Armastus.

Mina. Päris naljakas, sest tean umbes kui kuri pidin kirjutades olema.

Midaiganes. Heh.

Ma pole seda tüüpi, kes ahelkirju edasi saadaks, isegi mitte nii nunnusid nagu meem. Kes tahab, aitab ennast ise. Meem pole pirts. Khm.

Uka-uka-mina siin!

Olen jälle Viljandis. Liiga vähe Tartut. Igatsen.

Värvisin juukseid ja nad hakkavad pikaks kasvama. Igatsen.

Enamjaolt pole aega Inimesi igatseda, aga õhtuti lööb see välja. Igatsen.

Kui enda häält õrnemana kuulen, kui tööd tehes, siis ei tunne seda ära. Igatsen.

Ametlik.

Mõnes mõttes ma ei salli igasuguseid ametlikke kirju, aga nii naljakas on. Kui avaldusel oleks alati positiivne vastus, siis oleks eriti hea. "Eriti oleksin huvitatud...". Ja siis see mulli ajamine. Mhh. Noh, mitte mulli, aga see ametlik reaalsus on ikka suhteliselt uhhuu.

And I know it's easy to say but it's harder to feel this way.

Reaalne?

Viimaste päevade reaalseimaks parasiitsõnaks on... *dadaaah*... reaalne. Oleks vaid rohkem seda. Reaalsust. Reaalne. Autsh.

"Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi."

Poleks arvanud, et minuga see nii ruttu juhtub. Itaalia, ma tulengi. 04.06.2009. Seekord saan näpugi Vahemerre pista. Ja sealt otse Saksamaale. Nämm.

Un po troppo lontano.

Tänahommikune ennekellaseitsmene maailm tundus nii tühi, et ma ohkasin rõõmust, kui nägin esimest autot möödumas (oletades, et ta ei sõitnud omapäi), esimest postimeest ja esimest inimest.

I know how to hurt, I know how to heal, know what to show and what to conceal. I know when to talk and I know when to touch, no-one ever die from wanting to much. The world is not enough but it is such a perfect place to start, my love. And if you're strong enough together we can take the world apart, my love. People like us know how to survive there's no point in living if you can't feel the life. We know when to kiss and we know when to kill if, we can't have it all then nobody will.

Your Theme Song is Beautiful Day by U2

"Sky falls, you feel like It's a beautiful day Don't let it get away" You see the beauty in life, especially in ordinary everyday moments. And if you're feeling down, even that seems a little beautiful too.

What's" Your Theme Song?

Kas mul on toidumürgitus või olen taas saanud rikkamaks ühe eriti nõmeda viiruse võrra. Haiglas töötamise miinused. Viljandi haiglas töötamise miinused. Nurruviirus.

Rabe on täna. Nagu vana kustukumm, mis murdub kohe, kui ta vastu paberit panna.

Kas ideaalsus on igav?

Ma tean ravimit. Vead. Aga mis siis, kui isegi vead on ideaalsed? Well, to hell with that. Mõtlen kunagi hiljem edasi (or should I never think?).

Tegelikult olen viimasel ajal järjest rohkem endaga jagelenud. Ja kuna mu hing käib ilmselgelt öösiti hulkumas - vastutuult ja omaette. "Girl save your soul, go on save your soul, before it's too far gone and before nothing can be done". Kaugele sa läheksid?

Tean vähemalt sedagi, kuhu lähimal ajal mu reaalsed molekulid ei satu - Genklubisse. Arrgh. Ainult üks küsimus - miks?

Aga vähem ahvatlusi on kergem, mis oleks võinud ka kehtida eilse kohta. Mis ei tapa teeb tugevamaks. Seda tunnet ei ole võimalik ära unustada. Ja mõned asjad ei arene ikka veel. Doh.

Lõpuks tsitaat Postimehe kodulehelt. Hr. ants: "minuarust tuleks terve tartu kinni panna kampsunid ajavad üle ääre" (09.01.2009 00:57)

Etsiis, njah.

Congratulations.

Is that seat taken 
congratulations 
would you like to take a walk with me 

my mind it kind of goes fast 
I try to slow it down for you 
I think I'd love to take a drive 
I want to give you something 
I've been wanting to give to you for years.

Minu juhtiv planeet peaks olema Pluuto, kuid irooniliselt pole see enam isegi planeet. Oleks siis vähemalt sõltumatu...

Colbie Caillat - Bubbly

Mu seinapistikust kõlab vaikselt vene keel ja ma kavatsen täna mitte millegi üle imestada.

La Science des Réves.

Hull film.

Bad hair day. Mine gives it a whole new dimension.

Ärkasin täna emakodus kell 9.17 kõne peale, et kas ma tööle ei tulegi. Ei läinudki tõesti, sest 78 km on vahel ületamatu. See nädal siis lihtsalt naudin hambad laiali ja järgmine nädal pole ilmselt mõtet tagasi tullagi. Peale tohutut häbitunnet võtsin kätte ja õmblesin enda halli mantli uue imeilusa sinise voodri kõveralt külge. Sellegipoolest oli hea vahelduseks seal olla. Lihtsalt. Omaette.

Jõudsin alles nüüd siia. Ja ma ei usu, et valetan, kui ütlen, et tänane tuule poolt meisterdatud soeng teeb mind kaootiliselt umbes 10 cm pikemaks. Yay!

...and just in time in the right place suddenly I will play my ace.

Veelkord mõtlen, et nii hea, et kõik tagasi on. Kasvõi natukeseks.

On tänase talve teine selline päev,

mil külm ei saa sind ära võtta -

oled päikesele nõnda lähedal.

Aga vaata seal all härmapuud

ja korstnate soojad hinged

rippu tahkena ülespoole.

See veel ka.

Tänane õnnelause: Kutt, kes sinu tulevikku ennustab, kaotas oma selgeltnägijavõimed (ja töö). Loodame, et tunned end õnnelikuna.

Dude? Where are you, Dude?.... Duuuuddeee...What am I supposed to do without you? :P

Külm, aga nii kuradi ilus.

See tundub hetkel olema kõige täpsem lause mu aastavahetuse ja uue aasta kahe päeva pihta. Too Inimene on külm, mõistus on jahe ja ilm jääs. Aga Ta on nii võimatult ilus ja õrnad meelekristallid sädelevad karges, õhus, kuhu jäävad rippuma teiegi hinged.

eelaastast alates mu

juustele sätitud ämblikuvõrgud

või ehk

silmapõhjadele kogunenud jäälilled

klirisevad päikeses kui kogemata

kohtuksid me käed

ei hoiaks ma kinni

siiski

su noodid kõlisevad kõrgust

kuulan sosinaid vastu

mängides ignorantsi

ma ei saa sind laulda:

sa pole minu

_____________________________

Aga nüüd siinkohal Eugen J. Isotammelt üks tsitaat, mida võiks sel aastal nii mõnigi ja suurem enamus meist meeles pidada.

"...inimene jääb alati iseendaks. otsingud ‘tõelise enda’ järele on kindlasti põnevad, kuid närvid kuluksid ju seejuures palju vähem, kui püsida rahualas. mees võib end lasta naiseks ümber lõigata ja kolida bangladeshi, kuid ta jääb alati selleks meheks, kes lasi end ümber lõigata ja ära kolis. ta ei muutu kunagi naiseks bangladeshis. ‘eneseotsingud’ on küll sõnana olemas, kuid kui palju see siis tähendab üldse – võib-olla väljendab dramaatilisemalt neid kulgemisi, mida mööda sammal me veerevatel kividel muljutud saab.ära näe vaeva. sa oled teesklus."

Well, seda aastat siis sedaviisi.

Paremaks/halvemaks ikka minna ei saa?

Hea duut-tuut!