Eilse õhtu meenutuseks - elu kui autosõit, teised inimesed kaassõitjad, kes tulevad ja on ja samas ka lahkuvad. Võiks ju seisma jääda, kui tüdimus tuleb, kui kütus otsa saab. Aga ei, peab liikuma, pead pettuma, rõõmustama, kaotama, leidma. Ja nii ongi hea. See ongi elu kütus.
Ja armastus! Armastus on ikka nii kummastav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar