Ma olen niii tüdinud alaväärsuskompleksides inimestest. Kas teis(t)e inimes(t)e elu ärarikkumine mõjub enesearvamusele tõesti _nii_ hästi, kuna endal ikka _nii_ sitasti ei ole? Ja kui asi käest ära läheb, kontroll kaob, siis järgnevas jamas ennast süüdistada _ka_ ei oska. And then it starts all over again. Aitab sellest fknkrdi draamast nüüd ometigi, pwease! Pretty pwease?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar