Mu selg teeb juba mitmendat päeva trikke ja ei lase mul eriti hõlpsalt elada. Valed liigutused kutsuvad esile karjuvaid reaktsioone. Ja nagu elu iroonia, siis mu käed ei hoia ka asju kinni ja tuleb pidevalt põrandale kummarduda. Ai.
Eilne läks kirja kui üks järjekordne magamata öö, millest võtsid osa samad inimesed kes viimastel kuudel pidevalt, kuid ülimeeldiva seltskonda täiendava isikuga. Ma ei räägi alkoholist - seda võiks kõvasti vähem olla. Mõtlen pigem kedagi, kelle puudumine on pidevat tühikut tähendanud viimase nelja kuu jooksul. Hullem on veel ees, aga "we've got planes and trains".
Kindlasti saab paremaks minna. Kõik need veel tulemata õnnelikud lõpud ja õnnelikud lahkumised, mida ma pean ikka endale ja teistele meelde tuletama.
Praegu kavatsen uue aasta koos kõige uuega avasüli vastu võtta. Ja endaga võimalikult palju head sellest aastast kaasa. Niipalju siis tulevikuplaanidest. Mjäuh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar