One of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone
one of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone

one of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone
one of these days and it won't be long
you're gonna look for me and I'll be gone

I'll be gone
I'll be gone
I'll be gone
I'll be gone

one of these days and it won't be long
you're gonna look for me when I'm gone
when I'm gone
said I'm gone

one of these days
one of these days
one of these days
one of these days

one of these days and it won't be long
you're gonna look for me when I'll be gone
when I'm gone
said when I'm gone
when I'm gone
when I'm gone
said when I'm gone

gonna look for me

Lõpuks ometi!

... kuulen, et ka VH juhtkond mõistab öötööd samamoodi nagu minagi - valves olles saab haiglas magamas käia nagu odavas hotellis.

So my sense of reality and sleeping times are both really totally messed up.

But I'm home. Somewhat gladly.

(mis siis, et mu taimed on kuivanud ja kass kannatab tähelepanupuudulikkuse all ja mitmed siiani püsinud asjad on kuidagi täpselt äraoleku ajal muutunud)

Rome (L). Varsti rohkem pilte retkest.

Üldse jagavad mu armastust 3 linna: Tartu, Rooma, Cork.

Today's fortune: The world is a tragedy to those who feel, but a comedy to those who think.

Naljakas on küll. Kuidas aeg lendab.

Alles istusin nõutult oma kohvri kõrval ja nüüd olen juba järgmises sihtkohas ja reedel tuleb jälle kohvrit vedama hakata, et laupäeval koju jõuda.

Aga kes teeb mulle 3 maali, mis näitusele peaksid minema ja kes tahab veel peale nii paljusid elamusi tagasi rutiini minna. Tahaks hoopis kuskile pikemaks ära minna.

Reisipisik vist :)

Mediterranean.

Olen elus
rohkemgi
eelseisvast
lahkumisest
kurbust
tundnud
aga seegi
kord need
piiniad j22vad
mu sisemulda
kasvama.





Enda pilte kyll ei saa veel arvutisse laadida, aga sellel piazzal ma eile k2isin. R22kimata sinisest merest ja mustast liivast.

I don't want to add anything more.


Arrivederci!

Tund aega veel kohvrit pakkida.

Kuulete minust järgmisel neljapäeval, sest umbes-täpselt 10,5 tunni pärast olen ma Roomas.

...and they will save Rome once again.

"the road is out there calling me away"

Reisieelne stress, as always, kõhus keerab ja tööl olles tuleb nii kohutavalt palju asju meelde, mida võiksin praegu pigem teha. Aagh.

Ja samas ma ju tean, et kõik laabub just nii, kuis peab.

Kotid.