Ei, ma ei naera, üldse mitte ehk veidi muigan kui väike roheline tõuk kes kiikab külmavõetud kapsalt ilma ilma ilmata ehh, oled kaua olnud ilma? vaene tõbine või endaostust laostund?
Ei, palun ära kingi mulle armu ma ära harjund ei sellega ma oskaks olla ilma lumeta Ei, päike, ära tule mulle silma hei, nukker kloun su ainus tiib on nõnda ilma teiseta
Oh, kuule, Lumi, sul on kollatõbi!
Veel veidi kevadnäolist ilma mu king on täis ja ilma naljata on kõhe. Ei, palun ära tuksu minu sisse igal süda- mlikul tuksel ära kutsu - las siin veel elab talv.
Ma olen juba oma GJ's kaevanud, et mul on võõrutusnähud poognast. Nimelt server oli plahvatanud ja nüüdseks on üle 60 h maas olnud. Olen leidnud endale igasuguseid meelelahutusviise, alates ülemäärasest öösel mööda linna kondamisest kuni raamatute lugemiseni. Jõudsin isegi ühele luuleraamatu esitlusele. Aga muretsen oma luuletuste pärast, millede ainukesed variandid olid poognas üleval... Palun, olge alles! Pyhak ütles, et ehk õhtul jõuab midagi ette võtta. Näeme ja loodame siis. Nojah, kuigi kaotaksin ehk ainult ma ise. Juhan Liivi pealesunnitud sündroom.
Kaldusin teemast. Liigsest hulkumisest ja suitsetamisest saavutasin püsiva nohu ja valusa kurgu pluss lonkava jala (küll vastlaliu tagajärjel). Aga arvestagem ka tekkivaid ja tuntavaid jalalihaseid ja eriti mugavaks muutunud saapaid - positiivse nähtusena.
Raamatutest neelasin veelkord (nüüd juba viies vist) Jaan Paavle "Jumalamängud", osati Hirve "Ööpäev" ja alustasin teatud mõjutuste tõttu Camus'e "Mässav inimene". Viimane on teistmoodi huvitav ja ehk isegi päevakajaline valik, aga tõsiselt raske, sest olen ju pikki tekste harjunud lugema kiiresti ja üle sõna, aga selle raamatu puhul ei saa, lisaks veel intensiivne seostamine. Kui ma kunagi läbi saan, siis tuleb suur risti seinale tõmmata ja siis saan ehk õndsalt enne kella kahte öösel magama jääda. Kuigi vähese une tõttu vajalikud lõuna- ja loenguuinakud on juba pidevaks ja huvitavaks kaaslaseks saanud. Uneloomlus.
Hetkel uulan Alanis Morissette'i ja unistan unistamisest. Unistan unustamisest, et saada rahu ja mitte mõelda, et tahaksin õnnelikum olla. Alanis laulab, et "Who am I to be blue". Mul polegi selleks õigust, võrreldes osadega. Ja kui keegi vädab, et on maailma õnnelikeim, siis ma olen konkreetselt valmis ta perzhe saatma. Hakkan vist kergelt misantroopiliseks muutuma, liiga palju massiüritusi ja ebameeldivaid imbetsilselt joovastunud inimesi, kelle olemasolu võiks olla olemata minu jaoks.
Mind oodatakse nüüd. Peab mingi hea kohvibleisi leidma, kust ei satu kohviprohmakaid nagu Ristiisas või Creppis või Suudlevates. Truffe on meeldiv, kuigi vist ainult 3 korda sinna sattunud. Jah, olen kohvihoolik, aga mul on hea maitsemeel, kahjuks.
Inimesed pole imelikud ega idioodid, nad ongi sellised. Oeh, ma ka. Tirts Rohupirts.
