Reverse.

Mul pole midagi öelda. Kas peaks? Minevik on ära olnud. Olevik lihtsalt on. Tulevikust ma ei tea veel midagi.

Tahaks äravõõrdumist tagasi pöörata. Aga näed, pöörasin hoopis kella ja elasin sama tunni uuesti üle. Endiselt peaaegu elus. Endiselt.

I go nowhere high, go nowhere warm.

Täna olid isegi iga mu varajase hommiku tervitajad varesed vait. Tuul loopis vihaselt puuoksi ja need kakkusid hirmust peast peotäitega lehti ära. Nagu mõni õudusfilm, millele ise õõvastavat muusikat teha maailma kõige häälest ära oleva klaveriga. Ja nii külm on...

360 kraadi.

http://www.youtube.com/watch?v=Q5Q_bNiDaTA
http://www.youtube.com/watch?v=5lgCrXzHc1Q