10/25/2008

Kaneelikas.

Kunagi poogna päevikusse sai tehtud sissekanne selle kohta, kuidas lähedasemad inimesed mu tutvusringkonnas maitseksid, järelkajana ühe Tartu intelligendiga peetud vestlusele. Viimasel ajal ei tundu tuttavad enam nii mõjuvat, küll aga näiteks osad päevad, kui keelele tekib seletamatu vajadus mõne maitse järele. Täna on kaneelipäev. Kuigi füüsiliselt on võimatu midagi kaneeliga tarbida, ei kao see tunne. Meenuvad mitmed laulud kaneelistest huultest, tüdrukutest. Aga minul on igatsus vanaema tehtud soojade kaneelisaiade järele, rääkimata nende valmistamisega kaasnevast lõhnast. Avastan ennast mõtlemast, et isegi suuresti ebameeldiv leheriisumine tundub meeldivana, kui ainult maale saaks. Varsti, ma luban endale.




Praegu aga "Ok Go!":

c-c-c-cinnamon lips and candy kisses, on my tongue. fun!
b-b-b-buttery eyes, if only cries could come from those eyes. oh!
have you landed yet and, if so, would you let me know?
I'm tired of looking up into those starry eyes.
does it rain where you are? does it snow?
and, if so, remind me not to go there, the weather affects my knee.

I've never felt this way before.

c-c-c-cinnamon lips, go powder your cheeks and meet your
new beau, oh...
c-c-c-counting sheep, if only sheep could put me to sleep, oh...

I've never felt this way before.

some day (one day) you'll miss me.
mundane sundays, when I'm gone.
one day (some day) you'll miss me.
one day when I'm gone (adieu and so long)
one day when I'm gone!

no, no, no, no, no, no, no.

have you landed yet and, if so, would you let me know?

I've never felt this way before.

Kommentaare ei ole: