selle õhtutaeva ilu hõlmab jõude, mis on vägevad ja koledad. ja siiski ta ilmutab meile kooskõla, mis peab valitsema kogu maailmavärgi kekuses, kooskõla, mille vaikne hääl on muusika. et me võime vaadata üle selle õhtuse maailma säält, kus lähedane ja kauge seisavad teineteise vastu, et meie pilku ei juhi kõrvale loendamatud üksteisele vastakud üksikasjad, näeme seda, mis tas on tõde tingimusteta: ta ilu ja ärauurimata sügavat rahu. /.../ igapäeva inimesil on eluväli liiga väike ja seepärast tõusevad vastuolud sellel esile liiga tugevalt esile, nii, et meile ei võimaldu saada täit pilku tõest. aga võime olla kindlat, et nagu nende elu voolab edasi teispool surma, need vasturääkivused lahenevad, sest tõde, mille väljendus on ilu, seisab iga elu lõppsihil.
(mu sees põleb miski, mida sõnad ei ütle)
2 kommentaari:
kallule õnne nii et mühiseb siia ja sinnapoole elu ja surma :))))
*hihi* teisele kallule aitäh kalli!
Postita kommentaar