Täna öösel ma veel ei maga. Päeva peamiseks märksõnaks on õige ajastus. Kuigi mõned hetked on veel sünkroonimata, hakkab olukord settima. Muutused. Ja arusaamised, millal on paras hetk uppuvalt laevalt põgeneda.
Sügis teeb omad korrektiivid ja paljastab, milline puu tüvi tegelikult on. Puu lehed on sama petlikud kui inimeste puhul välimus. Seestpoolt oleme meiegi tühi karkass, aga miski püsiv nähtamatus teeb meist selle, kes me tegelikult oleme siis, kui pinnapealsus ära võtta. Isegi puud teevad stiilimuutusi (meeleheide enne lõppu?), suurest vajadusest midagi tõestada, kuigi see lõppeb täpselt nii, nagu peab. Eks saavad inimesedki oma heategude eest karistuse.
Muidu sain täna üllatuste osaliseks - nii heade kui halbade. Halbadest ma ei räägi, aga hea puudutab parasjagu inimesi, kelle eesmärkides ma pole veel siiani kahelnud. Kaunis on näha, et läbi kogu selle pideva muutumise jääb peamine siiski alles. A., K., L. ja L., aitäh teile. Südamest. Good does come to those who wait.
Meenutuseks - miski, või keegi, kes tundub olema liiga hea, ongi.
Ja nüüd magama. Homme uus kaunis sügispäev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar