Meekarva.

PS! (pre scriptum!) Kui pildid on kõik nn. portrait joondumisega, ehk püstises asendis, on pool fotost ekraanist väljas - täisvaateks klõpsa pildi peale.


(vaatab oma valdusi üle)


(tasakaaluasendid)

(beebide nõupidamine - viimasel on ainult pea väljas)


(äsjasündinud beebi kontrollib, et midagi urgu maha poleks jäänud)

(esimene mesi-beebi, vaid pea väljas, ülejäänud kaks närivad end vabaks veidi eemal)


(kärjed)


(vurritatud kärg)

(kõõlub)

(tahab välja)

Aaaaaagh. Esimene langev sügiseleht nähtud.

Falling star schedules.
Concrete jungle.
Butterfly clouds.

Kõlab nagu päris.

Reaalne on isegi see, et kui ma midagi õigesti soovin ja visualiseerin, siis see läheb täide. Uskumatu. Peaaegu kõik. See, mis peab, ei mingeid üle-pilvede soove.

I like this life.





Ps. Kummaline, et sügist on juba nii palju õhus. The news are telling it's time for night freezes. Selleks ma veel valmis ei ole.

Ma ei tea, kuidas teistel vihmaarmastajatel, aga see non-stop-rain ei ole pärast sellist suveaega isegi mitte minu jaoks just väga meelierutav.

Mis saab siis, kui lähed magama, kui on juba valge ja ärkad kui on juba pime?

pilgud punuvad püüniseid

Kes suudaks elada, kui poleks salalootust,
et kuhugile välja jõuab laev,
kus avameri põlgab tuima hootust,
et õndsuseks saab valu, võiduks vaev?

Kes suudaks püsida, kui ta ei tajuks,
et teda toetab rabe, liikuv liiv?
Kas tunded kasvaksidki võimsaks rajuks,
kui kaduv iil ei oleks iga viiv?

Kes suudaks sirguda, kui poleks paisul tarju,
mis jäävad kõrgemaks kui püüdja peod?
Kes suudaks virguda, kui poleks kurba varju,
mis õhulisi ulmi maaga seob?

Kes suudaks uskuda, et pole valgust,
kui öösiti ta kuhugile kaob?
Eks pingsamini tõtta selle jalg just,
kes raske koorma õlgadele laob.

Mismoodi võiks see tunda ilu tõelust,
kes tunnetanud pole inetust
ja inimolemuse jõulist õelust,
mis sädeledeski on imemust?

Kui ööd ei oleks, ei me näeks siis tähti
ja meie maailm oleks pisk ja jäik.
Kas ongi mõtet hurjutada vähki,
et tema käik on tagurpidikäik?

Kes keset hullund vooge naerda jõuab,
see ennast mõõta tohib ajaga.
Kes palju saab, see veelgi rohkem nõuab,
et üha tungivamalt vajada.

Kes suudaks surra, kui ta hing ei raugeks
ja igatsus ei taluks taltumist?
Rand rebeneb ja tähed jäävad kaugeks.
Retk kordub ammuunund algusist ....


(Alliksaar)

on aeg -

kuulata ritsikaid
täiesti pimedas
silmadel ülesse
langemas tähti
nii tihti kuid
soove ei ole
veel mõeldud

on aega
mõelda
on aega

järgmise
aastani

juured on paigas
veel kasvavad soovid
kui torm

Maine.

Irooniline. Väravale kirjutatud "Kuri Muri" tähendab sõbralikku olendit, kes tuleb ja paneb oma koonu mu peopessa ja nuhutab uudishimulikult taskuid nagu reisilt tulnud vanema käest küsiv laps (mis sa mulle tõid?). Irooniline. Ma küsin alati siira huviga armsatelt, keda pole kaua näinud, et kuidas tal läheb ja kui ise seda küsimust kuulen, tahaks veidi maa alla vajuda, sest ma ei oska vastata.

On kahevahel aeg. Ebastabiilne stabiilsus. Labiilne ebalabiilsus. Jne. Luulelises mõttes võiks peaaegu uuesti kirjutama hakata, kuigi põhuseid ei ole. Kas peabki? Ehk vaid tavade mõttes ei peaks. Enda mõttes peaks, sest küsimused kuhjuvad ja mõtteist
niisama lihtsalt vastuseid ei leia. Mustvalgel - ehk siiski.

On maine, kõik on nii maine. Tegelikult. Nii ehk ongi natuke hea.



land

run

jump

I wish I had something to say.

Tere.


Tund aega tagasi algas selle aasta 30's nädal.

Aga sellest polegi midagi, sest august on veel see kuu, kus kõik on sama. Ma ei räägi suvest, ega ilmast vaid teatud tuultest ja sõitmistest. Septembris tulen ma Vlj&i x2 ja lähen ära x2. See näib nii tühise numbrina võrreldes kuudega nende peaaegu nelja evolutsiooniaasta jooksul. Aga ega ma polegi päris see inimrobot, kes suudab asju konkreetselt lõpetada. Ja, oo, püha ootus, ilmselt on sel aastal taas 1. septembril ka minu jaoks esimese päeva õhin.

Täna tõuseb päike 5.05, ehk aega on 3 tundi ja 35 minutit. 2010 aasta 30. nädala esimest päikeseloojangut saab nautida täpselt 20 tunni ja 18 minuti pärast. Enjoy!