töötlus V. Majakovski tetraptühhonist
Laisk ulm diivanil
mu südamekalts
lohutuseks saaks hallid juuksed
viiul mängib õrnade tunnetel,
trumm matsidel, mina teen
end üleni huulteks
ja olen täis õrnimat:
mitte inimene,
vaid pilv pükstes!
on mehed ära kasutet'
ja naised kulunud
ägiseb nõrk rahn,
tahtmise küüsis,
vaevades, väga
olen nii rahulik
närvide rügement
laiba pulss
kui kirjutan "nihil"
kõigele, mis teht'
mustmiljon väikest ropast armu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar