Täna Vanemuises ütles keegi laval, et ta vaatab õue ja sealt paistab sügis. See kõlas liiga õigesti. Hirmutavalt. Õhk oleks nagu juba kuumusest väsinud ja rohelus kõik oma aja ära elanud. Õhus on hirmu, võiks öelda, et midagi kohutavat on tulemas. Aga ei, ma ei lasku sellele rohkem mõtlema.

Viinapuuväätidel on pungad juba teist aastat mu silme all rõdul kasvamas. Tegelikult praegune kevad on kuidagi väga teistmoodi. Mina olen teistmoodi. Armutum, arutum, kaugem, tuimem ja veel midagi.  Valmistun ärasõiduks märgatavalt liiga vara ja... Mai saab piinav olema. 200+ töötundi.

But I'll need it.

Work just to know you're alive.