tunde midagi ütlemata

sisse hingata põlevat aega

veel üks ja veel pole vaja

rääkida sõbraga tähetornidest

langenud kindlustest kaugustest

langevaid tähti mis soove

ei täida ei tühjust

ja puult kukub sügist

liig vara läeb pimedaks

liig hilja valgeks

me kukume enne

kui tõuseme ja

kaotame enne

kui leiame

ära ütle

ma tean