ühte kohta Roomas ja ma teadsin täpselt,
mis on nurga taga ja kuhu edasi minna.
Kõigepealt Viale delle Magnolie, on tunda magnooliate lõhna ja kuumavaid kivisid taldade all kui jalutan mööda jäätisekohvikust, mille tualetis kõlab klassikaline muusika. Veidi edasi paremat kätt rohealal mängib väike poiss osavalt trummi ja päike paneb sealsamas särama loendamatu hulga tantsivaid veepiiskasid. On lõunapoolne õhtu ja aega on palju kõigeks ja mittemillekski. Juba tean, et pimedaks läheb vara ja järsku, aga selleni on veel mõned hetked, veel on eelhämar ja oodates söön Piazza di Spagna trepil veemühina saatel pizzat. Nüüd tuleb leida Fontana di Trevi, et sinna pimedas pärale jõuda. Ja isegi eksides leian end lõpuks sealt.
Igatsen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar