Ei tahagi mõelda, miks üks sõna, mida ma igapäevaselt kõige tihedamini mõtlen, on "äramõtlejäävait".

Kas see ongi minu viis end veel rohkem maailma suhtes tühistada - mitte omada vaatenurkasid, suhteid, kogemusi, mis tõeliselt loevad. Tee tööd. Sest tegelikult on maailma kontekstis on kõik tühine. Isegi kui mitte täielikult täita seda rolli, mis on sulle antud, teised hammasrattad liiguvad edasi ja ei saagi paigale jääda ja maailm ei jää nagunii seisma. As if.

Vastuseid ei ole, pole aega pikemalt seista ja mõelda, seega peangi enda mõistusegalopile jala/sõna ette panema, et edasi minna. Lihtsalt edasi kulgeda. Sest muud varianti ei ole. Aega ei ole. Või nii ma ütlen. Olevaitjateeniedasi.

Nii maine.

26ndal on Earth Hour. Ma olen tööl, sest lülitaks ikka terve osakonna välja ja ütleks, et mõistus on kodus, aga mina pole.