73-aastane töökaaslane lõpetab viimase tööpäeva enne kahenädalast puhkust, 68-aastane kolleeg soovib talle head puhkust nii: "Puhka rahus!"

*naer*

Mu inimesed on nii ilusad ja head - ei teagi, miks viimasel ajal pidevalt seda mõtlen, et kui vedanud mul ikka on (mõtted vist sulavad ka kevadel lumest välja). Mu inimesed võivad olla nagu ikka minu kõrval istumas värskel murul või öisel Toomel või olla tükk aega nägemata teises linnas või ilma peal laiali, aga kogu aeg on hea või veel parem teada, et kui jälle näeme on nad ikka veel samad (ainult natuke vanemad), nad on ikka veel minu inimesed ja mul on südames ruumi neid seal nii kaua hoida, kui nad ise soovivad.

...ja piibelehed õitsevad, ma tean. Maal saaks neid maja taga haabade all korjata, aga mul ei ole aega.

24 päeva veel.