Today.

"Armastus ei eksisteeri vaakumis, armastus eksisteerib kontekstis."

Hmm.

I am

changing space

away from this amusement city

from the backyard cinemas on concrete

from days not ending without sunrise of the next day

but as if you never could read my mind

I am changing empty spaces

between my words

I am

Avatud akende taga norsatakse, võid kuulda vaiksetel tänavatel Tartu öödes. Jätan minagi igaks ööks ukse rõdule pärani, norskan mõnuga, loodan, et keegi muigab, kui akna alt möödub, ning otseloomulikult ärkan homme täiesti suvalisel ajal. Elu on ilus. Vabadel päevadel seetähendab. Sest puhkus on alles kaugel, aga keset tantsimist saab ikkagi ujuma minna ja kesk tööpäevade rägastikku ei jää midagi tegemata. Ööpäevas on isegi piisavalt tunde. Mitte tundeid. Comfortably numb. Jeeeesh. Kui ainult neid kohutavalt paljusid eelmisi elusid ei meenuks oleks täitsa hea mina olla.

Discoveries.

Töö töö töö. Aga tee tööd ja siis saad ka vaba aega.

Teisipäeval mitmete töö-öödega kogunenud magamata und vältides tegime J-ga peaaegu sihitu tripi Läti piiri lähedale mere äärde. Oen alati arvanud, et mu alalhoiuinstinkt ei lubaks mul teha selliseid seiklusi, milles pole midagi kindlat. Ja tagasi mõeldes oli reisi ajal ainus kindel teadmine see, et kuhugile me ikka jõuame ja kuidagi ikka hakkama saame. Ja mingi usk minus taastus või tekkis, sest pole kindel, et seda varem oligi. Et inimesed on enamasti ilusad ja head, seda nagunii, aga seda, et kuidagi ikka hakkama saab, ilma sõjaolukordadeta, ilma paanikata, ma ei mäleta.

Ja see on hea tunne.

Nagu näha, on mul veel häid avastusi - Fernand Khnopff, kelle tööd meenutavad mulle veidi Klimti!

"kõik mida vajad tuleb su juurde ühel või teisel varjatud kujul kui tunned ta ära saab ta su omaks kõik mida tahad tuleb su juurde tunneb su ära ja saab sinu osaks hinga loe kümneni hind selgub hiljem"

D.Kareva