Ärkasin täna emakodus kell 9.17 kõne peale, et kas ma tööle ei tulegi. Ei läinudki tõesti, sest 78 km on vahel ületamatu. See nädal siis lihtsalt naudin hambad laiali ja järgmine nädal pole ilmselt mõtet tagasi tullagi. Peale tohutut häbitunnet võtsin kätte ja õmblesin enda halli mantli uue imeilusa sinise voodri kõveralt külge. Sellegipoolest oli hea vahelduseks seal olla. Lihtsalt. Omaette.
Jõudsin alles nüüd siia. Ja ma ei usu, et valetan, kui ütlen, et tänane tuule poolt meisterdatud soeng teeb mind kaootiliselt umbes 10 cm pikemaks. Yay!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar