3/03/2009

Heart( )beats.

Terve päev eile oli kummaline tunne. Midagi konkreetset nagu ei teinud, võibolla seetõttu see päevane udu.

Õhtul koperdasin Ekraani vaatama "The Curious Case of Benjamin Button". Oli hea, tõsiselt hea. Kuni täpselt keset filmi hakkas järsku kõrvus kohisema ja keegi oleks nagu mu südame pöördeid üles keerama hakanud - tõdõkk-tõdõkk-tõdkk-tõdkk-tõdk-tõdk-tõk-tõk-tk-tk-t-t-t-t ja siis ma tahtsin ära minestada või surra, või midagi, mis sellest kohinast päästaks. Surusin end sügavale tooli sisse, aga see ei aidanud. Hüppasin püsti, tehes ilmselgelt kohutavat kolinat ja tuigerdasin välja. Kiirabi. Peaks vist ikka hoolikam olema endaga.

Filmis rääkis üks laevakapten koolibrist, kelle süda põksub minutis 1200 korda ja tiivad kuni 200 lööki sekundis *klõnks* kes sureb 10 sekundi jooksul, kui ta tiibu kinni hoida. Hiljem, kui antud kapten suri siis ilmus kuskilt koolibri. Keset laia vett. Kitš? klišee? Mhm, aga mõjus.

Have to see it again. For sure.


The heart must have a beat.

Kommentaare ei ole: