Nüüdseks on möödunud 8 päeva sellest, kui ma koristamist alustasin. M. ütles, et see ei ole enam koristamine, vaid marodöörlus, mida iganes ta ka ei mõelnud sellega, aga päris põhjalik olen küll olnud. Lõpp peaaegu paistab (selleks korraks). Võiksin lausa põrandale imikuid roomama lubada. Või noh, järgnevad 3 päeva, kuni Latte pole suutnud taas igat ruutmillimeetrit sellest korterist enda karvadega katta.

Kirjutada tahaks. Aga mida vähem kirjutan seda kaugemaks kõik muutub. Olen juba peaaegu liiga maa peal. Kui see üldse võimalik on, et mina ja liiga.

Ok, side lõpp.