Kell üheksa laupäeva päeval
igalaupäevane kamp vajub siia
üks iidvana mees minu kõrval
armastab oma toonikut, viina
Ütleb, mängi mulle üht mälestust,
kuis see käib ma vist ei tea,
kuid on magus ja kurb, jah seda just
teadsin, kui olin nooremas eas.
La la la, de de da
La la, de de da da da
Mees, mängi üks laul meil nüüd klaveril
laula meile üks laul
sest täna on tuju meloodiaks meil
ja sina teed sellele au
Nüüd baarmen on saanud mu sõbraks
mu jooke tasuta kallab
kiirelt nalju toob letti
annab tuld sigaretil
siiski kuid eelistaks mujal ta olla
Ütleb, tead see vist ongi, mis tapab mind,
kui naeratus põgeneb näolt
olen kindel kui saaksin siit minema mind'
võiksin olla staar filmide peal
Oh, la la la, de de da
La la, de de da da da
Nüüd Paul on see maakler ja kirjanik
kel jääb naise jaoks väheseks ajast
jutustab Dave'iga, mereväes teenib ta,
nii jääb ilmselt see eluks ja ajaks
Ettekandja see proovib poliitikat
samas ärimees vaikselt jääb täis
jah, nende joogi nimeks on üksildus
mida üksinda juua ei täi
Siin on laupäeval piisavalt rahvast
selmet omanik naeratab mul
sest ta teab et kõik siin minu pärast
unub elu kui laul klaveril
Klaver kõlab kui tänaval karneval
mikrofonil on õllene lõhn
nad istuvad baaris
ohkavad tihti kooris
"mees, tõesti siin ei ole su koht!"
Oh, la la la, de de da
La la, de de da da da
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar