Täna sain jälle sisse magatud, täiesti süüdimatult ja ainuke vabandus on Mr. Köhh'i, Mrs. Nohh'i ja Ms. Pähh'i külasolek. Mis muidugi ei takista mind mööda külma ilma kondamast, hirmukarjatusi surnuaial kiljatamast, loata võõrasse valdusesse tungimast, botaanikaaeda öösel kell 2.
Eilne oli järjekordselt emotsioonaalne, nii väga, et selle sõnadesse panemine tundub labastamisena, aga samas ma tahan seda mäletada. Lühimälu.
Kui ma oleks surnud ja seisaks kõiksuse kurdi ja pimeda kohtuniku ees, kui ta lubaks mulle veel ühe soovi, siis ei tahaks ma soovida teadmist, mida ma peaksin soovima. Ei. Ma ei tahaks ka teha midagi, mille järgi mind mäletataks ja kuulsaks saaksin. Tahaksin midagi lihtsat, aga samas nii keerulist, midagi mida ise mäletada, kui hetke, mil ma ei teinud midagi valesti. Armastada, naiivselt ja lollilt armastada, eelarvamusi ja tagajärgi kartmata. Maasikate ja punase veiniga.
(Sentimentaalitsemine mind veel kunagi hävitab).
This is the last time
That I will say these words
I remember the first time
The first of many lies
Sweep it into the corner
Or hide it under the bed
Say these things they go away
But they never do
Something I wasn't sure of
But I was in the middle of
Something I forget now
But I've seen too little of
The last time
You fall on me for anything you like
Your one last line
You fall on me for anything you like
And years make everything alright
You fall on me for anything you like
And I no I don't mind
This is the last time
That I will show my face
One last tender lie
And then I'm out of this place
So tread it into the carpet
Or hide it under the stairs
Say that some things never die
Well I tried and I tried
Something I wasn't sure of
But I was in the middle of
Something I forget now
But I've seen too little of
The last time
You fall on me for anything you like
Your one last line
You fall on me for anything you like
And years make everything alright
You fall on me for anything you like
And I no I don't mind
The last time
You fall on me for anything you like
Your one last line
You fall on me for anything you like
And years make everything alright
You fall on me for anything you like
And I know I don't mind
4 kommentaari:
Sind küll sentimentaalitsemine ei hävita. Sa oskad maru elegantselt sentimentaalitseda. Päriselt.
Palun vabandust, et ma sellele mõttele tulin. Ma ei tea ise ka, miks ma sinna minna tahtsin. Aga kõik läks ju hästi. Siiski, ma järgmine kord enam nii ei tee, ausõna (A).
Ma mõtlen, et kui mina ka kunagi ühel päeval seisan kuskil ilusas muinasjutumetsas ja puuvõrade vahelt langevad kuldsed päikesekiired alla minu peale ja mu ees seisab üks suur ja soe pime ja kurt pruunkaru näiteks, siis ma tahaksin umbes sama, mida sina. Vist. Kui ma teaksin, mida ma tahaksin, sest raske on öelda seda, mida sa tahad. Kerge on öelda "Ei". Tahta ainult üht asja - see on raske.
Ja mulle meeldib see lugu. Kuulasin ära. Armas. Ma arvasingi, et see on see. See on armas :)
To Hanrahan: See võib elegantsena näida, aga suurtes kogustes mõjub mulle endale laostavalt. Ülim emotsionaalsus kurnab.
To Aloysius: Millist mõtet ja kohta sa mõtled? Ära vabanda. Muideks selle, et Sul on nii kohutavalt idülliline pilt kõiksuse kohtust, panen tööle hakanud keskkütte arvele XD Ja Keane on mmmõnus! Vaatasingi su profiili põhjal, et meil on veidi sarnane muusikamaitse, nii vähesed teavad DCFC'd, enda tutvusringkonnas olen veidi levitanud :P
Mina ju tahtsin surnuaeda minna, teie olite vastu - st kuni sa mainisid, et sa lähed seal endast välja. Siis me läksimegi kohe sinnapoole.
Muidugi-muidugi. Tead, nüüd, kui ma saan taas kodus topi ja üleskääritud teksadega käia, paneb mu mailma hoopis positiivsemalt vaatama kui varem. Ajame aga kõik keskkütte süüks :)
Ja ma pean mainima, et ma kuulan Imogen Heapi ka ;). Noh, või siis Frou-Froud, eks ole. Ma ei mäleta, kas see mul enam on profiilis kirjas...
Postita kommentaar