Play me (a lullaby).

pimedatel

klaveriklahvidel

elab ainsam

kohane kontrast

Jõulud läbi, kingid käes, aga

...see aastalõpp venib küll nagu kaameli ila 8)

Väike teemakohane lauluke ka loomulikult. Kuigi kahtlen, et keegi selle netist alla laadida saaks, aga arvan siiski otsimist väärt olema.



"now people always come around
but they don't always stick around
I run a comb across my head
I wish my hair would settle down
the clock I see is running slow
the batteries are running low
I run a comb across my head
and it feels the same like it did before
you're just another first footer across my door
and little less hair than I had last year
but it doesn't worry me because
I have no fear
here"


Travis - Combing My Hair

valud/valed

Mu selg teeb juba mitmendat päeva trikke ja ei lase mul eriti hõlpsalt elada. Valed liigutused kutsuvad esile karjuvaid reaktsioone. Ja nagu elu iroonia, siis mu käed ei hoia ka asju kinni ja tuleb pidevalt põrandale kummarduda. Ai.

Eilne läks kirja kui üks järjekordne magamata öö, millest võtsid osa samad inimesed kes viimastel kuudel pidevalt, kuid ülimeeldiva seltskonda täiendava isikuga. Ma ei räägi alkoholist - seda võiks kõvasti vähem olla. Mõtlen pigem kedagi, kelle puudumine on pidevat tühikut tähendanud viimase nelja kuu jooksul. Hullem on veel ees, aga "we've got planes and trains".

Kindlasti saab paremaks minna. Kõik need veel tulemata õnnelikud lõpud ja õnnelikud lahkumised, mida ma pean ikka endale ja teistele meelde tuletama.

Praegu kavatsen uue aasta koos kõige uuega avasüli vastu võtta. Ja endaga võimalikult palju head sellest aastast kaasa. Niipalju siis tulevikuplaanidest. Mjäuh.

Keegi väga tähtis tuli tagasi.

VIDEVIK

Jumal, keda pakutakse orjadele,
peab olema surnud.
- Derek Walcott, “Mida ütleb videvik”

Ta ütles:
“Tõeliste linnade elu.” Teatud kibedusega
meenutasin meie esimest tulekut, me esimesi
vankreid, täis unelmaid ja õnnistatud videvikku.
Tunnetel oli põldmarjade vääramatult mahlane
ja magushapu maitse. Tuul oli tollal kergem,
vaba sest, mis sundinuks meid endalt eeldama
seda, mida oleksime suutnud ka väga lihtsalt.
Esimesed kätetööd täitsid meid õhinaga
me omaenda vallatud võimalustest, esimesed
sõnad olid sama ausad ja puhtad kui vaikne
suutmatus valetada endale võõrsugust tahtmist.
Ent koos tehasekorstnate ja linnatornide toredusega
ei tõusnud mitte vaid puusuits ja karastet relv,
vaid ka soovimatus jagada ühtki meile annetatud
andi. Kihutasime läbi ihaluste ja vaha
me terastiibadel sulas, neitsite vaateakendel
kaotati rohkem kui süütus. Loojaks sai tootja,
laulikuks see, kes oli seksuaalsem ja
asju sai liiga palju, nii, et me ei tundnud
neist enam vähimatki rõõmu.
Istusime tänavapingil, tumenemas mitte
taevas, vaid me enese meel. Tähthaaval
kustus taevakaart, kuniks surusime teineteisel
hüvastijätukätt, vahetasime viimased      
vahetud mõtted ja naeratasime veel.
Hetk enne, kui me eneste loodud maailm
meid neelas ja valis mitte me arengu,
vaid enese küündimatu alalhoiu. Olimejustnagu hävinud jumalad, siis, kui ta ütles:"Tõelised linnad."

                                                        Mathura

Pildistasin just üht poissi, kelle lülisammas on pooleks. Ta ei hakka enam kunagi kõndima. Ja mulle tunduvad kõik ülejäänud probleemid nii ebaolulisena. Niiii vähetähtsana.

Mõni... Ime... Juhtu... Ometi.... Palun...

Lõpumeeleolud. Taas.

Tore see eluke. Pole kaua midagi raporteerinud, noh, sorri, mul pole kodus netti enam, oligi aasta aega pikk lõbu. Jõuluvana, too mulle palun wifiruuter (nagu oli biitleil) ja palun tee nii, et mõnigi firma pakuks normaalseid megabitte normaalse hinnaga. Aitäh. Ei, ka hulluks pole ma läinud. Veel. Ilmselt põhjustas hamba murdmine piiisiikese ajutrauma. Pole tõsine. Reedel hambaarstile, kelle haardest ei pääse ilmselt enne, kui olen taas ühest tarkusehambast vabanenud.

Kooris laulan hambad irevil jõululaule ja samas rõõmustan juba ette kuu pikkuse puhkuse üle, et siis järgmine aasta järgmine tihe graafik linnukesi täis joonistada. Vägev.

Varsti on aastalõpp, mis tähendab teatud ülimalt oodatavaid tagasisaabumisi, aga tööl pritsin ikka verd igas ilmakaares, täna ka enda ninast.

Ja veel:

ABCDEFUCKU!

Ma olen niii tüdinud alaväärsuskompleksides inimestest. Kas teis(t)e inimes(t)e elu ärarikkumine mõjub enesearvamusele tõesti _nii_ hästi, kuna endal ikka _nii_ sitasti ei ole? Ja kui asi käest ära läheb, kontroll kaob, siis järgnevas jamas ennast süüdistada _ka_ ei oska. And then it starts all over again. Aitab sellest fknkrdi draamast nüüd ometigi, pwease! Pretty pwease?!

A (parking) lot in my mind.

Tundub, et üks aasta

hakkab taas

lõppema.

Tänane õnnelause: armastus võidab kõik.

Eilse õhtu meenutuseks - elu kui autosõit, teised inimesed kaassõitjad, kes tulevad ja on ja samas ka lahkuvad. Võiks ju seisma jääda, kui tüdimus tuleb, kui kütus otsa saab. Aga ei, peab liikuma, pead pettuma, rõõmustama, kaotama, leidma. Ja nii ongi hea. See ongi elu kütus.

Ja armastus! Armastus on ikka nii kummastav!

Supermassive black hole.

ooh baby don't you know I suffer?

ooh baby can't you hear me moan?

you caught me under false pretenses

how long before you let me go? 

ooh you set my soul alight

you're a supermassive black hole

Muse                                                                                                                

Laura, palun tule maa peale tagasi...                                

Tänane õnnelause: lootus on vajalik igas olukorras.

It's gonna be a full week.

"Everything about me invites you in."

"I trust you."

"Don't."

See pilt siin on võrreldes nähtuga täpselt samal kontrastsusastmel, kui valge kassi valge mjäu valge lume taustal. Videvikku peab ise suurel ekraanil nägema. Peab.

PS. Loodan, et see vaimustus vaibub veidi, sest ma tunnen sellisel mulli-levelil end üpris totakalt. 

The cold ones.

leaves are on the ground
fall has come
blue skies turning grey
like my love

I tried to carry you
and make you whole
but it was never enough
I must go

who is gonna save you
when I'm gone?
and who'll watch over you
when I'm gone?

you say you care for me
but hide it well
how can you love someone
and not yourself?

and when I'm gone
who'll break your fall?
who will you blame?

I can't go on
and let you lose it all
it's more than I can take
who'll ease your pain?
ease your pain

who is gonna save you
when I'm gone?
who'll watch over you?
who will give you strength
when you're not strong?
who'll watch over you
when I've gone away?

snow is on the ground
winters come
you long to hear my voice
but I'm long gone


Alter Bridge - Watch over you

Twilight dazzled me.

Waiting to die.

See on viimane kord kui ma vaevun antud teemaks.

Tundub, et igaüks ikkagi saab täpselt selle, mille on ära teeninud. Mis teha, kui kõik need pimeduses istujad ja prääksujad ei suuda endaga rahus elada ja peavad pidevalt teiste elusid elama ja kui elada ei saa, siis vähemalt kritiseerivad enda elu eest. Ükski tõusik ei tohiks ennast aristokraadiks nimetada.

Ma ei viitsi isegi närvi minna enam, sest tean, et kõige halva eest on juba ette kätte saadud või alles tulemas. Karma, karma, karma. Remember that:

it's just a day like any other day
a beautiful day for an accident, let's say
yes it's just a day, like any other day
just one step closer to the end of the buffet
la la la la la la
la la la la, 'cause we're waiting to die

now it's a good time for a tasty glass of wine
let's not burden our minds with carbon dioxide
and everyone hurry, don't sit and abide
yes, everyone stand up, we're running out of time
la la la la la la
la la la la, 'cause we're waiting here to die

look what a terrible mess that we've made
the sun beats us down as we search for the shade
and, yes, it is true, death is everyone's fate
but we've made it this far, it's time to celebrate
la la la la, 'cause we're waiting here to die
la la la la, 'cause we're waiting here to die

Ja nüüd! *trummipõrin*

Tänane õnnelause: suurte asjade saavutamiseks peame nii unistama kui ka tegutsema.

Tänane õnnelause: ainult mökud kükitavad täna kainelt kodus.

The Masterplan!

Tänane õnnelause: Tants on hinge peidetud keel.

Mu sisemine rütm
lööb põhjusteta
endast välja

kui ühe korra

võiksid mind
õigesti öelda.