Vahel ajavad kõige mõttetumad asjad nutma, nagu kellegi käitumisest tekitatud paranoia või külm-tuuline-märg ilm. Vahel aga sõidab katus ära, lihtsalt. Maailma kõige parem asi on sügisese vihma mask näol või langevate lehtede kuldne lõhn, rääkimata gravitatsiooniga võitlevatest maagilistest poritilkadest või tumedatest pilvedest taeva all, kesk jahedat uduvihma. Ja niisiis ongi, et smadsitud ripsmetušš, nohune nina, märjad juuksed, poriplekiline pintsakjakk ega tennisetaldadest sisseimbuv õrnalt külm ja märg sügis ei tee kurvaks vaid vastupidi. Minu säramisest veidi hämmingus, aga sellegipoolest naeratavad armsad sõbrad ei mõista seda, aga see ongi ju tavaline, ja hoolimata on nad ikkagi maailma parimad. Armastan teid kõiki, mu armsad, nii kogemata ja meelega! :)
2 kommentaari:
Ma räägin küll põhiliselt enda eest, aga... MEIE SIND KA! :D
*maailma suurim naeratus*
Postita kommentaar