Mõned hetked on nii ootamatud, et ei oska nendega midagi peale hakata. Vanad jutud on räägitud, uued on liiga uued, et neid sõnastama hakata. Ja siis ongi see hetk, nad vaatavad sulle otsa ja on lõpetanud ootamise, et sellest suust veel midagi pudeneb. Sellest tuulekeelelisest. Poleks arvanudki, et see pole vabadus, kui miski enam mind kinni ei hoia.