Tir edun derc over.

Pinnapealne kulgemine, aeg voolab ja kisub kaasa. Märkamatult ujuvad päevad allavoolu ja hetkel tunnen end ankruna, täpselt, et mitte vastuvoolu, ega allavoolu.

Loen tunde päevad läbi (või noh need ebamäärased ajad unede vahel). Hommikul magatud (3,4,5), veel tööl (4,3,2,1), kojujõudmiseni (2,1), õhtused tegemised (2,1), magamaminekuni (1,1,1,...), ärkamiseni (5,4,3...)... Või loen päevi (ükspäevveeltööljasiissaabäramaaleneljakspäevaks).

Kartulivõtt nädalavahetusel. Ei tahaks. Aga kannatamatu "ära" on.

Soon.