Ajakeeraja.

Ma ei ole ilmselt ainus, kes märkab, et mida rohkem aastaid on mööda läinud, seda kiiremini järgmine aasta läheb. Palun teaduslikku põhjendust, sest aru ma ei mõista, miks aastavahetus juba järgmine nädalalõpp on. Alles oli ju aastavahetus. Ja eelmised jõulud.

Mul oleks vaja seda HP ajakeerajat! Kahjuks ei esitanud seda soovi jõuluvanale ja ega ta nagunii oma nägu ei näidanud. Vahel tundubki ignoreerimine kõige õigema lahendusena. Ent kui lõpuks oled sunnitud olukorraga tõtt vahtima, on must auk garanteeritud.

Las siis olla, kuidagi ikka saab. Ehk. Vist. Ja kui ei saa, siis peab ikkagi saama, kuidagi.



Ahjaa, Kass triiklaua peal magamas ja üleni puhvis on päris naljakas, nagu ootaks ära triikimist. Ei, tegelikult ma ei mõtle selliseid asju. Ausalt.

vahel ei saa enam täpselt aru, kus läheb piir üldse olemas olemise ja mingi vati sisse mähitud eksisteerimise vahel. sest võibolla ongi vaid see, mis paistab akendest.


läheb emoks ära, aga samas on ka miski lõppemas, st võib emoda küll.




you can almost read my mind, oblivion

ainult pilguta valel silmapilgul
ja on ainult pilkane pime

laternad kumavad pilvedele hume
puudele tumeda lindudest

Kuidas kirjutada midagi pidevast keskpärasusest?

... kui on tunne, et olen piisavalt kõrgel ja mu jalad ei ulata maha, aga ka ülespoole ei pääse, täpselt nagu see boibänd, kes laulab, et caught in the middle. Ei pääse pääsema.

... tundest nagu tundeid ei olekski ja ei tulekski.

Ja mõte trummeldab ja tekitab peas tumedat tühjust, et ei olegi midagi rohkemat ja ei olegi väärt. Naeran ja teen kibestunud nalju ja kõik naeravad, aga hiljem on piinlik ja vastik ja ma ei taha enam väsinud olla, ei taha üksildust ja 360 kraadist kõrvetavat külma (ja ma ei räägi varvastest ja sõrmedest).

Talvemasenduse must auk?




Retoorilised küsimused, mida lahti lasta, ehk lähevad tüütavad kedagi teist.

Baby, you're a firework?

"maybe you're reason why all the doors are closed
so you can open one that leads you to the perfect road
like a lightning bolt, your heart will blow
and when it's time, you'll know"







Ei midagi kõrvetavat, ainult külm.

Jäid hõule! :D

Töörapsoodia.

"Pilvede vahel mühiseb" (kuulsin töökaaslast)
ütles päriselt "kõrvade vahel"
tänan mu enda kõrvad, et
nii valesti mühisete








Sooda.
(Lisa vaid jahu ja muna ja )Laura on küpse.

Kui maailmavale on kaotada midagi, mille peale on kirjutatud - "lucky to have you". Küsimus jääb õhku rippu - kas mu luck on kadunud või ei pidanud see vaid selle kindla asja suhtes paika?

Ahjaaa, isegi kui lund sadas, sõitsin ikkagi jalgrattaga tööle ja tagasi. Pfui.

Kes lubas oktoobris lund sadada?
On koerad.

Nagu tühjakspigistatud sidrunil.

Nii on, kui on selline elu, et melu ei olegi.

Postitan parem mõned pildid koomiksi-blogist, mille kogemata leidsin. Päris andekas ja eluline (või noh vähemalt mõne jaoks).








www.stuffnoonetoldme.blogspot.com

isegi kui mu taskud kukuvad kollaseid
vahtralehti ääreni täis
vihm sajab mitmekaupa otse silma
ei allu ma selle sügise
provokatsioonidele ja sõidan ikka
jalgrattaga tööle

õmblen kõik taskud kinni
ja
jätan silmad koju

They cut down my jungle?

See on lausa enne, sest on üpris kindel, et ma elan siin kohas veel umbes... Noh - siin rõdul ma järgmist kevadet ei oota. Kuigi võibolla isegi näen, külalisena, ja see saab olema paljas kevad, sest viinapuuväädid on kõik läinud. Gone. Lihtsalt raiuti maha eile päeva jooksul ja avastasin ma selle alles pimedas õhtul, kui järsku oli rõdul väga palju ruumi ja see oli täiesti tavaline rõdu, mitte minu. Mis teeb lahkumise natuke kergemaks.

Muutused-muutused, ma enam ei adugi, kui palju neid on ja mis suunast nad mind ründavad. Ja kes teab, millised ja millise alatooniga. Kes teab. Ja miks? Miks on ka väga hea küsimus.

But hey maybe it's for good.

(fast) forward into the past

changeschanceschanges have enchanted me
I'm already flowing through the empty inner veins of this building
(backwards or so it seems)

I can't read your mind, but I don't have to

"the city keeps on going on"

"So many sights to see so wake up like an early birdie
and we'll get a head start on the day
oh stained-glass skyways and crowded 6 lane highways
if I look back when I begin to leave, will they remember me?"


"circle me and the needle moves gracefully
back and forth
if my heart was a compass you'd be north
risk it all cause I'll catch you if you fall
wherever you go
if my heart was a house you'd be home"

"you could be anywhere
I'll meet you there
you could be anywhere
open your eyes and see everything you can be
I'll meet you there"




Öökullilinn. Kell on jälle liiga palju. See öökull läheb tänase ja homse päeva vahelisse faasi.

the shades are getting cold but it's warm

...aga minul on selles sügises teistmoodi ja täiesti tore rutiin. Uskumatu, et ma seda juba ehk ikka veel ütlen, aga see on hea, sest nädal ja imelised aeglased kohvilõhnalised hommikud ja jalgrattaga töölesõitmine.

"pale september i wore the time like a dress that year
the autumn days swung soft around me like cotton on my skin"

Ja vara magamamin...............*zzzzzzzz*

Meekarva.

PS! (pre scriptum!) Kui pildid on kõik nn. portrait joondumisega, ehk püstises asendis, on pool fotost ekraanist väljas - täisvaateks klõpsa pildi peale.


(vaatab oma valdusi üle)


(tasakaaluasendid)

(beebide nõupidamine - viimasel on ainult pea väljas)


(äsjasündinud beebi kontrollib, et midagi urgu maha poleks jäänud)

(esimene mesi-beebi, vaid pea väljas, ülejäänud kaks närivad end vabaks veidi eemal)


(kärjed)


(vurritatud kärg)

(kõõlub)

(tahab välja)

Aaaaaagh. Esimene langev sügiseleht nähtud.

Falling star schedules.
Concrete jungle.
Butterfly clouds.

Kõlab nagu päris.

Reaalne on isegi see, et kui ma midagi õigesti soovin ja visualiseerin, siis see läheb täide. Uskumatu. Peaaegu kõik. See, mis peab, ei mingeid üle-pilvede soove.

I like this life.





Ps. Kummaline, et sügist on juba nii palju õhus. The news are telling it's time for night freezes. Selleks ma veel valmis ei ole.

Ma ei tea, kuidas teistel vihmaarmastajatel, aga see non-stop-rain ei ole pärast sellist suveaega isegi mitte minu jaoks just väga meelierutav.

Mis saab siis, kui lähed magama, kui on juba valge ja ärkad kui on juba pime?

pilgud punuvad püüniseid

Kes suudaks elada, kui poleks salalootust,
et kuhugile välja jõuab laev,
kus avameri põlgab tuima hootust,
et õndsuseks saab valu, võiduks vaev?

Kes suudaks püsida, kui ta ei tajuks,
et teda toetab rabe, liikuv liiv?
Kas tunded kasvaksidki võimsaks rajuks,
kui kaduv iil ei oleks iga viiv?

Kes suudaks sirguda, kui poleks paisul tarju,
mis jäävad kõrgemaks kui püüdja peod?
Kes suudaks virguda, kui poleks kurba varju,
mis õhulisi ulmi maaga seob?

Kes suudaks uskuda, et pole valgust,
kui öösiti ta kuhugile kaob?
Eks pingsamini tõtta selle jalg just,
kes raske koorma õlgadele laob.

Mismoodi võiks see tunda ilu tõelust,
kes tunnetanud pole inetust
ja inimolemuse jõulist õelust,
mis sädeledeski on imemust?

Kui ööd ei oleks, ei me näeks siis tähti
ja meie maailm oleks pisk ja jäik.
Kas ongi mõtet hurjutada vähki,
et tema käik on tagurpidikäik?

Kes keset hullund vooge naerda jõuab,
see ennast mõõta tohib ajaga.
Kes palju saab, see veelgi rohkem nõuab,
et üha tungivamalt vajada.

Kes suudaks surra, kui ta hing ei raugeks
ja igatsus ei taluks taltumist?
Rand rebeneb ja tähed jäävad kaugeks.
Retk kordub ammuunund algusist ....


(Alliksaar)

on aeg -

kuulata ritsikaid
täiesti pimedas
silmadel ülesse
langemas tähti
nii tihti kuid
soove ei ole
veel mõeldud

on aega
mõelda
on aega

järgmise
aastani

juured on paigas
veel kasvavad soovid
kui torm

Maine.

Irooniline. Väravale kirjutatud "Kuri Muri" tähendab sõbralikku olendit, kes tuleb ja paneb oma koonu mu peopessa ja nuhutab uudishimulikult taskuid nagu reisilt tulnud vanema käest küsiv laps (mis sa mulle tõid?). Irooniline. Ma küsin alati siira huviga armsatelt, keda pole kaua näinud, et kuidas tal läheb ja kui ise seda küsimust kuulen, tahaks veidi maa alla vajuda, sest ma ei oska vastata.

On kahevahel aeg. Ebastabiilne stabiilsus. Labiilne ebalabiilsus. Jne. Luulelises mõttes võiks peaaegu uuesti kirjutama hakata, kuigi põhuseid ei ole. Kas peabki? Ehk vaid tavade mõttes ei peaks. Enda mõttes peaks, sest küsimused kuhjuvad ja mõtteist
niisama lihtsalt vastuseid ei leia. Mustvalgel - ehk siiski.

On maine, kõik on nii maine. Tegelikult. Nii ehk ongi natuke hea.



land

run

jump

I wish I had something to say.

Tere.


Tund aega tagasi algas selle aasta 30's nädal.

Aga sellest polegi midagi, sest august on veel see kuu, kus kõik on sama. Ma ei räägi suvest, ega ilmast vaid teatud tuultest ja sõitmistest. Septembris tulen ma Vlj&i x2 ja lähen ära x2. See näib nii tühise numbrina võrreldes kuudega nende peaaegu nelja evolutsiooniaasta jooksul. Aga ega ma polegi päris see inimrobot, kes suudab asju konkreetselt lõpetada. Ja, oo, püha ootus, ilmselt on sel aastal taas 1. septembril ka minu jaoks esimese päeva õhin.

Täna tõuseb päike 5.05, ehk aega on 3 tundi ja 35 minutit. 2010 aasta 30. nädala esimest päikeseloojangut saab nautida täpselt 20 tunni ja 18 minuti pärast. Enjoy!

Today.

"Armastus ei eksisteeri vaakumis, armastus eksisteerib kontekstis."

Hmm.

I am

changing space

away from this amusement city

from the backyard cinemas on concrete

from days not ending without sunrise of the next day

but as if you never could read my mind

I am changing empty spaces

between my words

I am

Avatud akende taga norsatakse, võid kuulda vaiksetel tänavatel Tartu öödes. Jätan minagi igaks ööks ukse rõdule pärani, norskan mõnuga, loodan, et keegi muigab, kui akna alt möödub, ning otseloomulikult ärkan homme täiesti suvalisel ajal. Elu on ilus. Vabadel päevadel seetähendab. Sest puhkus on alles kaugel, aga keset tantsimist saab ikkagi ujuma minna ja kesk tööpäevade rägastikku ei jää midagi tegemata. Ööpäevas on isegi piisavalt tunde. Mitte tundeid. Comfortably numb. Jeeeesh. Kui ainult neid kohutavalt paljusid eelmisi elusid ei meenuks oleks täitsa hea mina olla.

Discoveries.

Töö töö töö. Aga tee tööd ja siis saad ka vaba aega.

Teisipäeval mitmete töö-öödega kogunenud magamata und vältides tegime J-ga peaaegu sihitu tripi Läti piiri lähedale mere äärde. Oen alati arvanud, et mu alalhoiuinstinkt ei lubaks mul teha selliseid seiklusi, milles pole midagi kindlat. Ja tagasi mõeldes oli reisi ajal ainus kindel teadmine see, et kuhugile me ikka jõuame ja kuidagi ikka hakkama saame. Ja mingi usk minus taastus või tekkis, sest pole kindel, et seda varem oligi. Et inimesed on enamasti ilusad ja head, seda nagunii, aga seda, et kuidagi ikka hakkama saab, ilma sõjaolukordadeta, ilma paanikata, ma ei mäleta.

Ja see on hea tunne.

Nagu näha, on mul veel häid avastusi - Fernand Khnopff, kelle tööd meenutavad mulle veidi Klimti!

"kõik mida vajad tuleb su juurde ühel või teisel varjatud kujul kui tunned ta ära saab ta su omaks kõik mida tahad tuleb su juurde tunneb su ära ja saab sinu osaks hinga loe kümneni hind selgub hiljem"

D.Kareva

ma ei loe sõnaraamatuid vabal ajal et saaksin rääkida lihtsatest asjadest võimalikult keeruliselt nagu mõned kes ei vaata äraõitsenud võililli milles mina mäletan veel õige natuke seda sooja kõige esimest kuldset kevadet

aga ometi ei mäleta ma ennast kui ma ei kartnud midagi ei arvanud kellestki midagi halba ei suitsetanud ei joonud liialt kohvi ei mõelnud liiga palju ei armunud tagajärgedeta tagajärgedega naiivsus ei olnud mu halvim iseloomuomadus ei märganud kuidas kõigest sellest järjest kaugemale triivin ei arvanud iialgi et mõned aastad hiljem järsku avastan et igatsen just seda ennast kes olin siis

et igatsen ennast rohkem kui kuldset kevadet mida mäletan seistes siin võõras linnas ma tean täpselt kuidas siia sattusin ma tean kus on mu linn aga ei oska enam seal olla sest äraõitsenud võililled on kogunenud mu jalgade alla pilvedeks mis mind ei kanna kui mälestusi tagasi enda juurde

Kas Sa tunned kedagi, kes ei tunneks kedagi?

Nendel harvadel vabadel hetkedel (ma ei ütle päevadel) Trt's on väga imelik. Ja pealegi on ummik. Rahutus ja püsimatus. Ja nii palju on veel minna.

uni tuleb ja tummises öös
jäävad lindude hääled rippu
ja mu avali akende taga
on aknad avali tammede
tippude kohale elektriliinid
ei ulatu taevast allpool
kavalad jasmiinid ei hinga
veel hoiavad hingesid

kinni kuni õhku ei vaja

ei puhke ei lõhna

veel on sirelite aeg
teiselpool maja

19.05 öösel enne und Jürimikul

Go to hell.

I say hell
man, woman created
hell
to live for eternity
hell
with an apple they ate from the tree of hate

so, you know darn well
that they went to hell
they went to hell

I wonder what's wrong.

Astun rõdule. Nina Simone laulab, et litl daalin, siit tuleb päike. Hingan sisse. Tuuleõhk toob pahvaka mu ninna. E i s a a o l l a ! S i r e l ! ...ja tädikesed müüvad juba piibelehti. Kui ma tahaksin kunagi muul ajal sündinud olla, oleks see just sellisel ajal, kui piibelehed õitsevad - uskuge mind, ma keelduks kõigist muudest lilledest. Ja kui saaks, siis istutaks endale sirelimetsa toanurka, paar kaske ja nende alla igiõitsevad piibelehed. Jep. Täpselt nii täitumatud soovid mul ongi.

Nagu näiteks poes, kui tahtsin ühtainumast õuna ja selleks lappasin 3 õunakasti läbi ja lõpuks mõtlesin, et see kuradi pinnapealsus, haarasin esimese, mis paistis enamvähem ja toppisin korvi. Kui seda nüüd uuesti vaatasin... see loll õun on väga katki ühe külje pealt. Siin on peidus ka sügavam moraal, aga järgmine kord jätan pettumuse vältimiseks ilmselt lihtsalt ostmata.

Kass teeb rõduserval mingit müstilist akrobaatikat, aga ega ma ei imesta, et tedagi, eunuhhi, õue kisub.


mai beibi dõunt keer foor kaaars and reisses mai beibi dõunt keer foor haalftõun pleisses

dõunt juu tsast laaav niina simõun

73-aastane töökaaslane lõpetab viimase tööpäeva enne kahenädalast puhkust, 68-aastane kolleeg soovib talle head puhkust nii: "Puhka rahus!"

*naer*

Mu inimesed on nii ilusad ja head - ei teagi, miks viimasel ajal pidevalt seda mõtlen, et kui vedanud mul ikka on (mõtted vist sulavad ka kevadel lumest välja). Mu inimesed võivad olla nagu ikka minu kõrval istumas värskel murul või öisel Toomel või olla tükk aega nägemata teises linnas või ilma peal laiali, aga kogu aeg on hea või veel parem teada, et kui jälle näeme on nad ikka veel samad (ainult natuke vanemad), nad on ikka veel minu inimesed ja mul on südames ruumi neid seal nii kaua hoida, kui nad ise soovivad.

...ja piibelehed õitsevad, ma tean. Maal saaks neid maja taga haabade all korjata, aga mul ei ole aega.

24 päeva veel.

Isegi tänase päeva jooksul mitu kodu, aga ometi on tunne nagu oleksin natuke ripakil ilma peal.




(jah, see on Jürimiku vanasti)

"Ma ei taha kogu tõde korraga
ma ei taha kaevutäit
kui mul on janu

puhta vee tunneb
sõõmust ära"


päevade vahel ei ole nuga
ei ole midagi vahedat
mis vahel lõiganud läbi
kõik ehitatud seinad
laia kaliibriga puud
juurtega juurdunud

vaid mõni nuga teeb
katki me ööd
ja tapab uned

vaid eitus
on piisavalt
terav




















...muideks, see pole mu praegusele hetkele vastav emotsioon. I.H. sõnad olid kui nõel minukujulisse voodoo-nukku. Kannan Veesilma kotinurgas ja loenloenloen.

Eilsest kuu aega veel.

Mu arvuti on pekkis, loodan, et saab homme-ülehomme parandusse viia. Aga kodus on nii palju teha, kui arvutis istuda ei saa.

...et siis kuidapidi?

"ma ei tea, kui palju peab käima
unustamise koolis
et midagi olulist kahe ribi vahele ei jääks
või vastupidi" [Kat]


Stabiilsus ei ole ka praegusel momendil väga adekvaatne. Loru.

See ka.

http://talgud.teemeara.ee/events/juerimiku-savilauda-katusevott-ja-konserveerimine

Ametlikult veel 11 täitmata kohta, millest tegelikult umbes 4 reaalselt vaba ;)

All your base are belong to us.

Laupäeval ärkasin vara V's, loksusin Tlna ja kuulasin terve tee elektrot, et päikeselise ja pika päeva lainele saada (jah, ma avastasin elektropopi enda jaoks). The Postal Service't vist ei saa just nii elektroks lugeda, v? :D Mingeid sarnaseid jooni on igatahes.

Tender Lies - kõige nummim laul Freezepopilt, isegi liiga. Järgneval on nummit natuke maha keeratud:




Tln oli üllatavalt lahke me vastu. VIP-paraad esiridades. Kontsert oli endalegi hea, aga mitte päris see maagia, mis Trts, plaksutati liiga palju, nagu oleks sõnade vahelt tühik ära jäänud seetõttu. AGA K. tuli kontserdile mulle isiklikult näppu viskama - maalis iga oma küüne peale ühe mu nimetähe - hehe. Mjäuh! Ja kauge, ülihoolitsev sugulane tõi kimbu lilli ja kilekotitäie sööki (pool kilo maasikaid, 300 g sokolaadi, mahla, saiakesi ja pähkleid), sest ma olin ju ometigi terrrrrvvveee pääeeevv ooottsssaa nällllgggginnnuud. Jagasin kõik laiali. Peale kontserti pingelangus, särgid värgid, sai ka peatäis ära nutetud ja mere ääres jalutatud. Vaade klaassaalist oli fapustastiline ja kus veel saab tantsida päikseloojangu suunas?! Mmm...

Nüüd olen tööl. Õhtul Takariina ja Issi ja H'ga kohvikoogitama ning öösel öölaulupeole. Nädalavahetusel juba Kodijärve ja talgud, mis kujunevad pmst mu sõprade kogunemiseks. Kaunish!

Ja L-kiish. tuleb varsti tagasi!!! :)

Human, you're so human.

Üks inimene ei ole üksinda kunagi midagi rohkemat kui üks inimene, aga 60 inimest samal eesmärgil endast kõike andmas - see oli üle inimlikkuse. Samas oli see ainult see kõik, mis inimene ise on endast võimeline andma. Siiski. Ma siiani ei usu, et see tunne oli nii võimas, nagu kõik oleks juba sajandeid enne meid pidevalt toimunud, meie vaid kordasime, seda mis oli meie ühismällu jäänud ja meis oli nii palju inimlikkust, meis ärkasid ellu nii paljud inimesed, kõik naised, kes olid selles ruumis varem viibinud, kõik inimesed, kes olid kunagi laulnud, ringis käest kinni hoidnud, kurbust tundnud. Oeah, tegelikult eelnev on vaid hale katse seda emotsiooni kirja panna. It's nothing compared to the real thing. Kui vaid kõike oma elus saaks sellise puhta emotsiooniga teha, tundub et kõik oleks lihtsam, valusam, keerulisem ja kohutavalt palju elusam. Mitte lihtsalt triivimine ja suremine.

Ma arvan, et ma ei ole enam päris sama Laura, kes eelmisel reedel. Ja homme on võimalus seda mind muutnud maagiat veelkord tunda, loodan, et saan. Tln, ma tõesti ootan.

...can hardly breathe.

Ma ei oska kirjeldada, mis tunne see on, kui Sa teed midagi, mis inimesi nii väga puudutab, et 200 inimest ei julge hingata ja neist umbes sajal on 45 minutit pidevalt pisar silmas, liigutusest. See emotsioon, mis meist laval välja paiskus - väntsutas meid ennast ja ka publikut kõige sügavamast ahastusest kõige hellema armastuseni. Kui see kõik läbi sai tahtsin nutta, ühe korraliku peatäie. Siis polnud aega. Nüüd käin mööda tube kohvitass käes ja mõlemad silmad niisked. See pole see. Tuul pillutab leinakaskesid õues akna taga ja mina tahaks tahaks tahaks selle vaakumi enda seest lahti lasta. Aga ei õnnestu. Veel. Ikka pole aega.

Ees ootab maratonvahetus V.-s. Palju õnne mulle.

Ruisrock 2010 Turku, Finland

Sunday, July 11

Belle & Sebastian (UK), The Ark (SWE), Regina Spektor (USA), Anti-Flag (USA), Flogging Molly (USA), Florence & The Machine (UK), The Sonics (USA), Joensuu 1685, Lauri Tähkä & Elonkerjuu, Mokoma, Popeda, , Samuli Putro, Sonata Arctica, Vesa-Matti Loiri


Aaaaaghhhh, djhhdfjmhdfjfdcjkgbhlbhlgk!!!


Regina!!!!!!!!!!!!!!!!!
Florence!!!!!!!!!!!
Belle & Sebastian!!!!!!
The Ark!!!!
Flogging Molly oli vist ka hea!!!

Tahan neid kõiki nii väga näha!!! Ei suuda lõpetada hüüumärke!!!!!!

http://www.ruisrock.fi/index.php?browser_id=28 !!!!

SUNDAY 65 € + possible charges!



Miumjjäuuuu, pliispliis keegi tulge, lähme??? *3 lõtva tulpi nunnu naeratus ja tort*

I don't know if you noticed anything different

See on hea kevad. Istun peaaegu nagu suvel siin oma toas rõduuks pärani, õhk on värske ja tärkav ja olen tänulik, et ma ikka veel siin olla saan. Sügis on liiga kaugel ja ei tea, mis siis saab, aga sel suvel võib olla täpselt selline maitse nagu J ja L'iga eile, kui käisime kohtades, mida nad tahavad läbi käia, et viimast võtta (no nii öeldakse ju) enne mõneks ajaks kaugele minekut.

Mul on puhkus ja päevad ei ole hommikust õhtuni ja hommikuni plaane täis, aga midagi on ikka natuke puudu. Eriti nüüd, kui on aega sellele mõelda. Ja järjest tühjemaks jääb. Veerandsajandi kell tiksub vist. Õudne, ma ei tunne ennast üldse nii vanana. Bla-bla.

Järgnev laul pole küll minu maitse, aga video on nii soe ja armas, et vajab äramärkimist:

Nii vähe aega ja nii palju imelisi videosid/laule!

the things that keep me alive keep me alone

absolutely nothing, probably

Täna tööl oli täielik jämm, tundsin end üle väga pika tööl jälle hästi, olenemata sellest, et taaskord meenutati, et kui ütled ühele, siis teavad seda paari päeva pärast ka kõik teised. Aga no jah, ilmselt pole neil millestki muust rääkida ka, kui minust, mwhahhaa.

Hea. Aga endiselt pulmamarss. Mis värk on?

Unustatud printsessi elu veinikeldris? :D

Päikeee ja kevaaaaad!

Reede õhtul "kukkusin" selle laulu peale Vanemuise kontserdisaalis mürtsti tooli pealt maha. Ilmselt kõige õigem laul praegu.




vesi ojakeses vaikselt vuliseb
ta endal laulu laulab laulab uniselt
ta vahtu tekitab on külm
ta päikest peegeldab on külm

üle kivide ja mätaste
vesi vaikselt pehmelt voolab
ta väga rahulik on küll
ta väga rahulik on küll

iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked
kuid varsti ojja tahab tagasi
ta oma koju tahab tagasi

i belong to the hurricane, it's going to blow this all away

Uskumatu. See kevad... Kell seitse hommikul on juba hurmavalt valge õues. Homme on jälle soojem kui varem, vähemalt tundub, et võiks juba väga soe olla. Kui aknast välja vaadata alt üles, siis on just see õige tunne, ei mingit tohutut lompide ja sulava ilguse kadalippu. Koristades paigutasin oma üüratu koguse jalanõusid voodi alla kasti ja kõik lahtised jalanõud juba karjusid igatsusest välja saada. Läheb aega. Aga on lootust.

Loodetavasti ei hakka kevad pähe. Täna õhtusel jalutuskäigul teel poodi hakkas pulmamarss kummitama. No shmon mida veel?

Päikeest... Rohkem ja veel.

The Boardwalk.

Hmm. Et esimese asjana ei paistaks blogile tulijale mu postitus eelmisenädalastest ninaeritistest, siis kasvõi puhtesteetilisel eesmärgil tuli kirjutada uus post. Sest mul ei ole midagi öelda. Mida ikka öelda, kui mõne hetke üle jääb rõõmustamata või mõni kõne saamata, mõni tund magamata ja mõni päev soojata iseeneses, rääkimata külmadest päevadest. Mida ikka öelda.

Under the boardwalk. Boardwalk.

Head ööd, 37,2.

Selle nädala Turn-off list:

* eritis ninast
* nuuskamine
* palavik
* nuuskamine
* küüslauk
* kurguvalu
* sidruni Coldrex HotRem
* nuuskamine
* soe piim
* nuuskamine
* mustsõstra Coldrex HotRem
* kurguvalu
* mustsõstra moos kuuma vee ja meega
* nuuskamine
* soe piim küüslauguga
* nuuskamine
* soe piim meega
* nuuskamine
* neelatamine
* kurguvalu
* taimetee meega
* nuuskamine
* neelatamine
* kurguvalu
* nuuskamine
* neelatamine
* kurguvalu

ja enne magamaminekut veel maiuspalaks-kurgupehmenduseks:

* ingveri, sidruni, küüslaugu leotis meega
* soe piim mee ja küüslauguga
* mustsõstramaitseline coldrex

ja uni on läinud, sest oled kurguni täis sooja küüslaugu, mee ja mustasõstramaitselist löga, mis tuleb nina kaudu välja, kui horisontaalsesse asendisse heidad. Aga hea une leidmiseks on jäänud veel võimalus halada blogisse, et homme see postitus draftisügavustesse peita.

Head ööd, 37,2.

...the music sounds better with you...

Vaadake nüüd, mis on minust saanud - 2 postitust päevas. Ja ikka miumiu. Nüüdseks nuuskan ajutükke ja endiselt tahaks natuke surra. Koori jätsin ära täna ja süümekaid ei tunne, sest ei oleks tahtnud tagapingis lõriseda. Sensuaalne nasaal on ka veel loomulikult.

Ja nüüd lõik päriselust.

K: M, sul on raudselt suitsu?
M: maha ei taha jätta suitsetamist või?
K: ma juba eile jätsin
M: sa võiks teha suitsu mahajätmise blogi - päris palju sissekandeid tuleks iga päev
S: vaim on valmis aga liha on nõder

...and it's always - - - - - - - - - - -

Pole hammu aige olnud. Kõik kohad valutavad, kõrvades kumiseb ja neelata väga ei saa. Palusin S'l et ta mind maha laseks, aga ta lubas, et ei tee seda enne, kui mul kõrvadest vett niriseb. Väka. Aga kes käskis paljalt väljas ringi lipata, kuigi on juba "oohh, nii soe!"?

Tegelt on selline hõljuv tunne, võiks veel ambienti ka kuulata ja kosmos tuleks. Ajee.

Mhmh.

Kaunis. Puntras.

Joon täna hommikul Tea of Life'i.
Veidi irooniline.
Aga veidi.

4 päeva veel ja siis on märts. See on juba peaaegu kevad.
Äkki sulavad aknad ja käed. Võibolla isegi südamed.
Oleks eriti kevad. Nunnnnuuu (öää, mis intonatsioon).

Aga kass on ka hetkel nunnu, norib pai. Ta ei tee seda väga tavaliselt. Aga nüüd tal on juba 2 päeva kõige lemmikum mänguasi olnud - vatitikk. Õigemini mitu, sest ta sööb neid samaaegselt mängimisega. Kui vähe on õnneks vaja.(!?)

Praegu tunduks õnn, kui tööle ei peaks minema. Aga mina ei lepi vatitikkudega.

"Tonight I'll dream while I'm in bed

when silly thoughts go through my head

about the bugs and alphabet

and when I wake tomorrow I'll bet

that you and I will walk together again

cause I can tell that we're going to be friends"










Eile oli hea õhtu.

Willi, puhka rahus, vanapoiss. Sa olid hea koer.

Mõned pingelised olukorrad saavad korraks kergendust. Tundub, et jään siiski siia veel natukeseks.

I can't see the stars anymore living here
let's go to the hills where the outlines are clear

It's so bad, it's got to be good.

On aeg suurteks muutusteks

isegi hommikud lähevad

varem valgeks sest juba

varsti ongi kevad väga

teistmoodi

varsti ära järjest

enam loe mu

aknaid need

pole seal.

It's a mental breakdown, da-da-da-da-daaaa...

Tere hommikust!


Kuidas oleks pühapäevahommikul hommikusöögiks jäätis taldrikul koos mustikapannkookidega sõrmede vahelt? Ma ütlen, et on niiiiheahea. Kui lapsena ka sellist luksust oleks saanud, siis oleksin juba varem teadnud, mis on kaunis pühapäev.

It's gonna be a good day today.

talv on endale juba

püsipesa teinud

ja enam

mina ei ava aknaid ning ustel

on lukkude asemel tabad

linnud ei tulegi lõunast

tagasi päike kevadel
sooja ei anna

mitte keegi ei taha teada

mis juhtub kui see kõik

kord sulama hakkab

tahaks olla vaid kindel

et minu linnal on

kindlad juured

Vahel on vaja lihtsaid asju.

Vahel sellest piisab.

Enamasti mitte.

* kummalisemaidki asju on juhtunud

"Ta on üks sotsiaalne katastroof"
kõlas vestlusest suitsuruumis
mina naersin pea kuklas
ja sosistasin sõbrale
et kui tabav

lausa kümnesse
punasesse südamikku

aga kummalisemaidki asju
on juhtunud

kui külmad jätkuvad
siis aknad ei sulagi
enam kevadel lahti

ja võtmed ei
ava mu ust

Juulituli.

L-l-l-l-love Laura Veirs. Tänu naljakatele kokkusattumustele avastasin, et 12. jaanuar tuli välja tema uus plaat. Ja kuna nimilugu on kõige parem ja on juuutuubis armsaste videotatud, siis kuulake siin:



"july flame
I'm seeing fireworks
they're so beautiful

july flame
can I call you mine?"




Sooja oleks meile kõigile vaja.
Kasvõi natukene, kinda sisse ja südamesse.

Tsirkus alati jääb!?...

"welcome to the picture show
watching your life
never know which way to go
it might not be right
so you better be strong

what kind of circus is this?
what kind of fools are we?
when is the final curtain?
what can I do to set me free?

welcome to the real world
you better be strong"






















Eilne.

<