10/02/2005

Recover this

Melanhoolia. Kaastunne.

Tartus on üks tegelane, kes hakkas mulle sümpatiseerima esimesest korrast, kui Teda nägin. Stiilne, enesekindel, rahulik, millessegi süvenenud pruunide tarkade kutsusilmadega (mitte, et see viimane fakt midagi muutnud oleks, aga üldmulje, ütleme nii) - Temast õhkus palju seda, mis mulle silma hakkab. Enamasti on kõik välimisele küljele liigselt tähelepanu pööravad inimesed seestpoolt kasimata. Eksole, tunnistan, et mina ise ka vahel. Agas jah, ei mäleta, mis kokkusattumustel leidsin üles tema blogi... Ja see sõnaline pilt, mis mulle sealt avanes. *Ohe* See loetu, kõik, mida on ühe inimese sees nii palju, tekitab iga kord, kui teda näen, tahtmise lihtsalt juurde astuda ja pai teha ja öelda : "Kõik läheb veel hästi, ausalt!". Aga ma ei julge, argpükskaunishing. Tegelikult Ta vist teab mind, aga ma ei usu, et see on heas mõttes. Paar korda elus olen tänaval ropendanud ja khm... Ütleb nii, et mul on häbi endast. Ma ju ei ole selline. Labane. Ma olen pigem selline. Rahulik, positiivne ise, välja arvatud osades aspektides. Täiuslikkust nõudev, välja arvatud osades aspektides *naer* Ma ei ole täiuslik, keegi ei ole. Inimesed ei olegi loodud täiuslikuks ja pealegi, kui ka oleks, siis muutuks see kõik lihtsalt igavaks. Kuigi vahel vihkan end, sest ma ei suuda järele jätta enda piinamist igasuguste erinevate asjadega, kaasaarvatud hilinemine ja suitsetamine. Tegelikult sellest viimasest tegevusest on väga vähe alles jäänud, seda enam eriti ei harrasta. Vahel harva siiski. Pealegi surm on kindel, elu mitte. Ülejäänud asju annab muuta, mõtlemist mitte eriti, iseäranis kui seda harrastatakse liiga palju. Siit minu kaastunne veel ühele pisikesele nunnule, kel on väike konflikt, vanuse ja sisemuse vahel. Pai. "Kõik saab veel korda," ütleb parandamatu optimist, "ausalt!"



Optimist, jajah. Eile lõhkus Lota mu 3 aasta taguse suveniiri ära. Selle tassi, mille ma ise olin teinud Saksamaal. Nii kahju, aga tollel hetkel, kui ma selle avastasin, ainult muigasin, et oligi juba liiga kaua tolmanud riiulil. Ma ei saa endast aru. Kas siis nii kõlbab?

Kommentaare ei ole: