Ei, ära viska mind veel ära
mul on palju anda end
ja veel tagasigi saada.

Ligi olen, vastu sügist,
surun ennast tumma pargipinki
puid ei enam ole
häbist nähtamatuks saand
ehk huvist kõrvalseisjaiks
märkamatuks, tasa nüüd,
ma tahan näha, vaadata,
kui ma ei mõtle sisse endasse
vaid ainult välja.

Siin on ilus, aga külm
ja jäätub mahajäetud ulm,
ses' öös on unetust ja prahti,

mind.



_____________

Homme liiga vara(9.30) Tlna, sinna kurbade kivide linna.