12/29/2005

Ära küsi

Ära räägi minuga, kui tulen
silmad maas ja määrdund sõrmed
puhtad sõnad paberil
on mustad mõtteil

ära küsi, nagunii kui tead, et
sõnatu kõik see mis meil on
ikka tahad pettuda
ja minult võtta

kuhu salaolusid saaks jätta
oma äraolemisi
selgeid ekseid Sinusse
mis määrides mu käsi, mõtteid
puhtaks saavad paberil
kuid mitte selgeks

ma ei saa
kuid tahan
ära küsi

12/28/2005

Veel pilte



Pilte






* Nii sassis *

Jõulud lumeparadiisis on ära ignoreeritud. Lumi iseenesest ju pole paha ja lumeinglid jäid maha soojad südamed palja sõrmega välja voolitud.

Televiisor oli parim kaaslane (kui ma suureks saan, siis oma perele korraldan jõulud, mis ei ole nii igavad, et telekat peab vaatama), jaburaid multikaid ja lastefilme metshobustest ja rääkivatest koeradest/kassidest sai ikka piisava doosiga.

Viimastel hetkedel enne maale minekut hoidsin sõrmi-varbaid risti, et saaksin kätte Charlie&The Chocolate Factory, aga jäi puudu. Lootsin, et äkki saab ikka osaliselt vaadata läpakast, kui väga igav ja vanaema telekast jõulutunneli rahakotti/südantnõretavaid lugusid vaatab, aga tutkit. Nägin ainult algust. Nüüd on üleni ära tõmmatud, aga pole ikka veel vaadanud. Ei ole tuju, kuigi huvitav tundus. Kus tuju on?

Ei tea. Peidus vist kuskil teadmatus kohas koos ühe teise osaga minust.

Igatsen.

Mõtlen õudusega, mis koolist saab järgmine aasta.

Mõtlen ükskõiksusega, mis aastavahetusel saab.

Mõtlen igatsusega, mida ei saa.

Nii sassis.


*******************************************


Sul on pea mis on sassis ja seda nii armsalt
Sul on särk mida kantud vist kauem kui päev
Su sokid on toanurgas katkine varvas
Ja ma ei tea millal jälle sind näen

Sul nägu mis vaevalt teab peita su mõtteid
Ja silmad mis kildudest kokku ei käi
Kui täna on meil kas veel olla võiks homme
Sest vaata see lumi nüüd sadama jäi

Sa ütled et sobin su kaissu see liiast
Ma küsin kas tulla ma tohin ehk veel
Ma mõtlen kas oled sa marsilt või hiinast
Ja kas maitseb sinuga suudlus kus keel

Sul on pea mis on sassis ja seda nii kenalt
Et sassi läeb mõte kui mõelda mis võiks
Ma luban et rohkem ei kiusa sind enam
Sest see on su enda teha nüüd kõik

*Kat*

12/23/2005

Merry Grinchmas:P

Naeru ja soojust ja sõprust ja laulu ka muuks ajaks peale praeguse!




Loodan ja soovin seda ja ka, et see nädalavahetus väga masendatiivne ei tule.

12/22/2005

SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm
SpämmspämmspämmSpämmspämmspämm

Asi selline, et ma olen igavene loru.
Teisipäevast alates oli aega
teha kooliasju
ja ikka jäid viimasele minutile
eksam on kell 9 ma pole lahti saanud
materjaligi, sest ma pean mingit
ettekannet tegema PP-s.
Ja ometi on VIIMANE KOOLIPÄEV
ja mina ei saagi rahulikult
vaheajale.


Masendatiivne.

12/18/2005

Sõpradele.

Kurbade hommikute ääred
need sõbrapilkudest soojad
omakodutundeta ja
igatsusega
külm
ja ometigi
nii soe
kui oma sõrmed voldin pea alt välja
tõmban silmad sirgeks nagu poleks maganud
kolm tundi
teadmatuses
enne
metalse kohvi maitselisi
19 minutit
viimased leiged
kuid mitte külmad
sõbrad
hea

ka
äraminek -
miski jääb


* * *

Tn.

12/15/2005

Lisaks.

Kriips läheb ka järjest paremaks. Või siis mina saan järjest rohkem aru, mida ta räägib.


______________________


* ( III )

sa ei näe et ma veel ei maga
kell pool kolm öösel ühtlaselt hallis ühikatoas
viies korrus ja kardinaid katsuv tuul
kuu kuri kahvatu kuu
karjub aknasse solvanguid
ja see ei olegi võib-olla üldse mu enese süü
unise aju segane sünnitis
et sapises valgusvihus mis
seguneb tänavalampide kollase karjega
tõuseb kõrgele üles vastab kosmose kutsele
aeglaselt kerkivaid maju
asfaldistsündinud torne
oleks mul ometi hääl karjuks
kiledast valgusest üle
VAADAKE!

Ja detsember surub mu sisse sõrmi
katsub mu juukseid koorib skeletilt naha
kahvatu koletis vaata ette
seisad äärele ohtlikult lähedal

katsu, siin roiete vahel
masin ei
peatu veel
niipea


*Kriips*
Tallinn on mind sõnatustanud. Oma olustikuga.

Iga päev bussis samad tuimad näod ja sama valu erinevatel inimestel erineva kuju ja suurusega. Ma tahaks neid aidata, aga ei suudaks, ma tean, et ei suuda.

Muidu on rahu, liiga rahu. Tahaks vürtsi. Cayenne. Tahan suurt hunnikut musti nõusid mitte ühte tassi, taldrikut ja kahvlit/lusikat, tahaks tolmurulle nurgas, mitte igatsust, mugavat voodit, kuhu äärepeale hommikul riideid valides enamust kõrvale heita... Blabla. Ma tahaks mõtteid, häid mõtteid, mitte seda tühjust. Aga on veel aega, veel kannatan. Naeratan omaette ja tantsin üksi väikeses toas.

Tegelt ma ei istu pidevalt ühikas, kuigi nii võib tunduda -muig- Tahtmine ehk olekski, aga samas ma ei suuda olla pidevalt paigal ja rutiinis. Nüüd ongi rockcafe's käidud isegi 2 korda, esimene sattus pintsaklipslaste päevale ja teine spst kontserdile. Kuigi teine oli esimesest tunduvalt sümpaatsem, ei jäänud ikka midagi väga head. Tsipa-tsipa ehk. Käisin ka Pit Stop'is, mis on endiselt lahe just omaniku pärast. Inglise mehed, heh :D Levist väljas esimene kogemus - irw, pikajuukseline leti taga oli vist mingi kõva laksu all. Olustik iseenesest hea, aga Zavoodiga ei võrdle, sest see ei kannataks võrdlust välja. Lagi oli muidugi lahe oma paekivist võlvidega. Niiet ma päris ei sure tunnetevaesusesse ja igatsusse, aga arvamus ka ei muutu. 1:0.

A4 lubas, et läheme enne mu äraminekut Tallinna Gruusia restosse toitusid proovima. Kuigi mõlemad jõudsime arvamusele, et sõbraliku Givi seljataga on ikka kõht ära hellitatud. Leidsime ka, et kuigi viimasel ajal pole saatkond muutunud (paremusse), pigem maha käinud just oma personali kohalt (kõik vanad tuttavad olijad on vahetunud peale E.), ja lihata tseburekki ei saaks enam, siis hatsapurile ikka miski järele ei jõua ja satsibelile :) NÄmps.

Esmaspäeval, esmaspäeval! TARTU! Teisipäeval ehk Toomemägi, kui ma jälle kamba kokku ajan. Enne tuleb homme tubli olla ja laupäeval lõbutseda ja pühapäeval Jõgeval ära käia... Esmaspäeval ekskurss ja kodosõit. Here I go Tallinn, not yet, but soon.

Varsti hakkan Tõnismäelt Kristiinesse liikuma, ehk peab ka keskusest uued aknalauakaunistused ostma (loe - söök).

Adieu nüüd :)


*vaatab oma postituse pikkust - jah, Tallinn on mind sõnatustanud -muig-, vaid labased sõnad - ostetud/sunnitud? Aga kus olen ma ise?*

12/09/2005

You Are a Little Scary

You've got a nice edge to you. Use it.



Eile õhtul oli vist pingelõdvendus - käisin korra Kristiine keskuses saapaid vaatamas, kuna praegustest hakkavad juba varbad välja naeratama. Enne seda olin liiga hea ja tegin täiesti võõrale tüdrukule mingist ingliskeelsest artiklist kokkuvõtte. Tasuks naeratus ja aitäh. Kasmapolemittetore. Kristiinest jõudsin enne kümmet koju ja siis tapsin aega kuni kella 12ni. PIngelõdvendus väljendus kõige selgemini selles, et ma magasin sisse. Ärkasin kolmveerand seitsme asemel kell veerand kümme. Ma ei jõudnud isegi kohvi juua ja pidin oma esimese suitsu peapöörituse saatel tegema. Mu madal vererõhk... ajee. Lõppkokkuvõttes jäin hiljaks umbestäpselt 2h. MAU. Nüüd pean teisipäeval ka 10 tundi tegema 8 asemel. Aga ikkagi saan kolmpäeval kell 8 lahti. Näis millal tagasi Tartusse.

Igatsen juba neid arrrmsakssaanud Toomel käimisi cayenne'i-kakao ja naeruga.

Mis teha, mis teha, sõbrad...

Kat on kurb ja veidi haige. Kati on ka veidi haige, aga õnneks hakkab paranema. Katkised inimesed on vist veidi paranenud. Enda kohta ma ei oska öelda, sest ma olen praegu eemal. Tahaks, et tagasijõudes oleks selgem. Kuigi ilmselt midagi välja ei tule...


"And you can tell everybody this is your song
It may be quite simple but now that it's done
I hope you don't mind
I hope you don't mind that I put down in words
How wonderful life is while you're in the world

So excuse me forgetting but these things I do
You see I've forgotten if they're green or they're blue
Anyway the thing is what I really mean
Yours are the sweetest eyes I've ever seen"

12/08/2005

Zahoditje



iditje sjuda



razdevaitjes do pojasa






derzitje dõhanija...


:)



Mul on jällegi huvitav ja uus. Tln polegi nii jube, kui kartsin. Närvid, mis teha Nõmme teel ühika juures, kus ma peatun, on lähedal üks pisike park laste mänguväljakuga. Eile õhtul hiilisin sinna kiikuma, müts silmadeni peas, prillid ees. Hea tunne. Peeglisse vaadates ei tundnud ennast ära. Otsisingi oma mütsilotu välja just sellesama pärast, et olla anonüümne. Unustasin, et Tln ongi anonüümsete inimeste linn. See-eest olen juba paar korda positiivselt üllatunud olnud. Mau.

Igatsen, aga katki ei ole.

Eemal on selgem

helgem
.
.
.



Silmade jumal, mis teed?

12/04/2005

Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda... right?

"...inimese olemasolu on lahutamatu kannatusest, et kannatuse põhjuseks on himustamine, et hingerahu saab luua himude lämmatamisega ja et sellise vabaduse toob kaasa nelja tõe ja kaheksakordse tee järgimine.

Neli tõde

1. Maailmas on olemas kannatus. Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.
2. Kannatuse põhjus on kired, ihad, lõppkokkuvõttes kogu eristav ja kontseptuaalne mõtlemine.
3. Kannatus on vabatahtlik, sellest on võimalik vabaneda.
4. Kannatuste katkemisele viib kaheksa aktiivsuse aspekti täiusele viimine e. 8-osaline tee.


Buddha Kaheksaosaline Tee Täielikule Vabanemisele, kus esimesed 2 käivad tarkuse, järgmised 3 moraali ja viimased 3 kontsentratsiooni kohta. Kaheksaosaline tee olevat moraalse enesedistsipliini meetod, tuues kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest.

1. Täiuslik Nägemus, ehk õige arusaamine
2. Täiuslik Tahe ehk täisväärtuslik mõtlemine
3. Täiuslik Kõne
4. Täiuslik Toimimine, ehk laitmatud teod
5. Täiuslik Eluviis
6. Täiuslik Püüdlus, ehk õige pingutus (pidev täiustumine)
7. Täiuslik Tähelepanu
8. Täiuslik Olemus, ehk keskendumine

11/30/2005

VÄSIMUS.

11/27/2005

Alati, kui on juba peaaegu hea, juhtub midagi.

Vanaemal tekkisid tasakaaluhäired.


Lähen maale valvama.



*fingers crossed*


Sellistel hetkedel tahaks, et saaks kedagi appi paluda. Kõrgemat abi. Aga ma ikka ei usu, isegi kui peaks. Aaahh... Nii valus :(
See, mille viskad ära
selle usud välja
paned sõnadesse surema
et saaksid tähehaaval tappa
anda kellelegi lugeda
et võiks sust teada
taevasse ei saa, sest seda pole
täna ta ei tulnud, ega olnud
osa see, mis kortsutatud kokku
ära värvit’
valge must

Mees saab naiseks,
Maa ei saa taevaks

Mina saan meheks
Kuid ei saa maaks.

11/24/2005

Soojad käed. Külm süda. Pehme linn. Kare külm.







Jah. Linn oli ennast pehmeks vooderdanud, käisin ringi valge sein ümberringi. Lohutav oli näha, et siinpool seina ka ikka inimesi on. Selline sensitiivne tunne. Dejà vù. Mitu korda. Ka kodus.

Tali ei ole enam taevas, vaid puudele ja maha langenud. Puud ise olid ennast alasti kiskunud, et saaksid lehtedest rikkumata okstele talve lubada. Härmasallid kaelas. Õunapuudel ehk ka jäätunud õuntest kaelakeed. Lompidel jäämütsid. Muru hõbevalgerohelise õhkõrna mantliga. Murueide tütar kaotas oma kindad ära, aga avastas, et käed on soojad. Süda külm. Pehmed käed. Süda kare. Õrnad käed. Süda julm.



Täna ei ole luulet.

11/22/2005

Luck paying for the happiness during eclipse




Täna sattusin mõtlema(=filusufeeruma) õnnest ja õnnelikkusest - teel kooli hakkas kummitama üks järjekordne luuleline sõnakõlks : "õnn, kui tahad jääda, mitte minna".

Olen ju õnnelik, kui ma ei pea hommikul voodist välja ronima. Kui ma ei pea hommikumantli seest välja minemiseks kulutama vähemalt 30 min, sest ma ei suuda otsustada, mida sobivat tänavariietest selga panna. Kui ma ei pea minema loengutesse magama, vaid saan seda teha kodus, diivanil mugavalt kerra tõmmatuna. Kui ma ei pea minema kohvi keetma, sest hea on ka ilma selleta (mu sõltuvus). Kui ma ei pea pidevalt ootama kuskile minekut, et midagi leida, vaid mul juba on see kõik. Kui ma ei pea hulluks minema, vaid ma juba olen seal :p (kassisündroom)

Tegelikult ma ei saa öelda, et ma õnnetu olen, kuigi ma pean pidevalt minema ja ei saa olla. Mul on mu Unistused, need mida kätte ei saa. Täitunud unistused on teistsugused, need ei stimuleeri enam, vaid teevad mugavamaks, hellitavad ära ehk isegi. Mul on vist hea meel, et kõik ei lähe nii nagu ma soovin. Kui läheks, siis oleks ju fakin igav. Ja isegi kui ma saakski olla, mitte minna, siis ma tüdineks sellest. Kunagi :) Praegu on mul mu unistused voodrina mu tüdimuse ümber. Pehmed. Nagu äsjasadanud lumi. Või suled padja seest lahti pääsedes. Või võililleseemned. Või paplilumi :) Uhh, liiga palju pehmust tänaseks. Egsamijärgseld on aju ga behme.

Otsisin ka tänaseks päevaks luulu, here it comes.


______________________


Oled ingel kes kõnnib maailma katusel

J.Paavle A.Alliksaarele

tunda
kaotusevalu
mõnest hukkuvast tähest
tunda
loobumisvalu kui sa lähed ja lähed
kuidas me ajusid koormab
möödunud linnade embus
kuidas me vere sees roomab
ärganud kirgede vendlus
suuta
ja tahta
ja mõista
lumede lahkuvat jõudu
suuta
ja suudelda mõista
lõppeva seaduse õudu
näha
ja kuulata kelli
kajasid korduvat mõnd sus
surnute sõnadest luulet
katsudes kutsudes
õndust
aga
mis on selle hinnaks sina ja keegi teine ei küsi
/----/

11/21/2005

Endast eemal.

Leidsin laheda lingi - http://www.break.com/articles/magichands.html

Jumalatest enam ei räägi. Paranoiaputukatest võiks küll, aga ma ei taha neid paljundada.

Ka loobun rääkimast tegusast nädalavahetusest lauldes ja sellest, kuidas ma z's käisin.

Pole vaja.

Ma olen juba endast eemal nagunii.

__________________________




Mängid maskidega peitust



Akna taga vihmapiisad langetanud halli kanga
seinu pole on vaid peelgleil au su ilu kanda
keerled üksi suures saalis lühtreilt mõtteid loed
on kui keegi sind ei vaata keegi sind ei tea

Valgus sõbraks-vaenlaseks su ümber naerdes mängib
valgust sõbraks-vaenlaseks ei soovi endal sängi
on muusika veel kirjapanemata noot kuid sa ei märka
ei kell kaksteist langend maskid pole heidet nurka

sa ei näe et on vaid olev olematust pole olnud
maskidega mängid peitust oma maski oled sulgund
vaata vaid, mis ütlemata selles peitub ainus tõde
oma silmadesse ära eksi ära sinna jäänud vale nägu

leia üles öhe peidet tiivad selja peale heida
keera luku taha seitse võltsi maski ära peida
peegli sisse astu oma saatusele anna suud
tea et olematust pole iial olnud sinus kõike muud

o2.o6 >L-L<

11/19/2005

Üks post, mis jäi kohe postitamata ootab ikka veel mustandite all. Vaeseke ei saagi kunagi reaalseks. Nagu ka mõned inimesed oma sõnade ja olekuga. Alati on mingi osa, mis ei saa reaalne olla, olgu siis negatiivselt uskumatu või vaimustavalt uskumatu. Viimasel ajal õnneks positiivsus - on üks, kelle silmad on uskumatult ilusad ja teine, kelle jutt on vaimustav. Silmade ja sõnade jumalad :)



-----



Hei, silmade jumal
kas nende uduga päevade nimel
kas peaksin end müüma
ja leidma, et patt on mu peas
mitte sõrmis või suus
kui tahaksin tunda veel rohkem
kuulata vähem ja näha
neid tõrksaid tõeluseokkaid,
mis õielehtedega vahetanud
kahevahele reaalse

homme kisun sellest häälest
välja valusad

mind hoidke endale pelglikult ligi

silmade väärased usud
teid müün

11/16/2005

Öötunnid venivad järjest pikemaks, aga aega on ometigi sama palju. Ükski öö pole omas voodis magama jäänud, ikkagi on bläkkaut kas arvutiklaviatuurile või teleka ette diivanipadjale. Eile oli teine variant. Hommikuti kulub silmade lahtitegemiseks kuskil veidi alla tunni ja enne kodust väljumist veel üks tunnikene hommikurutiiniks. Täielik ajaraisk, aga võin kinnitada, et tollel hetkel on täiesti poogen, ühtegi mõtet ei ole, kui siis ainult see rutiinne kohvivalmistamisreziimmõte - vesi-keema-presskann-õhtusest-purust-puhtaks-5-suurt-kohvikopatäit-puru-kannu-põhja-mürina-ja-klõpsatuse-järel-aurav-vesi-puru-peale. Kaas. Oodata. Aega raisata lae või ribikardinate või telekast (loppis, kuid) erksate nägude vaatamisele. Jõuetu liigutusega kaane küljes olev metallnupp alla vajutada ja kohv tassi. Siis võibki vaikselt ärkama hakata. Kõige raskem on hommikuti kaks korrust allapoole lehe järele minna ja iga päev ei jõuagi, nagu ka täna. Õnneks oli veel eilnegi lugemata ja suure entusiasmiga lugesin kohe... Hmm.

11/15/2005

Hommikul bussis nägin teiste seas üht vanamees, kes nägi välja korralikum kui kõik ülejäänud, kes samal ajal seal olid. Sümpaatne, aga ometigi mu väärastunud pinnapealsus tegi oma töö. Lugeda saab siit.


Ilm on ilus. Tuul ja vihm. Täpselt selline, et tahaks õue pidevalt ja lasta kogu ilmal enda naha peale tulla, sest siis on lihtsalt liiga hea. Reaalsus.

11/14/2005

I bit my lip with ignorance. Yeah right?

Melanhooliakadu ja rahuleid peale kodus magatud ööd. Mmmm, varsti on veel parem :)

Tallinn on ikka kole, aga õnneks tunnen ka sooje inimesi ja kohtasid. Arvatavasti ülejäänud sealelavad tunnevad ka või siis ei hooligi. Igatahes ma ei suudaks seal...

Estonias esinemine oli mainitavalt virgutav ja stimuleeriv. Pool tundi enne lavaleminekut poleks ma uskunudki, et oskan ikkagi ja suudan laulda neid laule. Peaaegu, aga noh :D Mind olevat ikka telkust ka näidatud. Ilmekas ja värk. Ise pudistasin sõnadega. Hihi. Olustik iseenesest oli lahe ja Ingrid Rüütel ka hämmastavalt SUURsuguse soenguga tagantpoolt. Hea, et see pidevalt mobiiltelefonist vallapäästet' helin eetrisse ei kostnud, arvestades helinat tekitanud vanatädikese oskust vajutada telefon kinni ja siis uuesti kotipõhja surada, et seal järgmise helina ajal jälle välja otsida, et kinni vajutada. Oeah. Aasta Isa kõne kahjuks oli veits masendav - lähme ikka sõtta ja jätame naised ja miniad koju, ja kujutate ette, 80% tema 5-st pojast on lõpetanud Noa gümnaasiumi! Jajah ma tean, et pole õigust kritiseerida selle vanakese juttu, aga no krt, kas siis polnudki tal midagi valmis kirjutatud, mida korraldajad oleks saanud üle kontrollida, et mehel ohjad lahti ei libiseks?


Hau-hau-hau! *kulp*



------eilse päeva luul mossemehelt--------


Terasinimene
betoonplaneedi asukas
Tööstuse masstoodang
rukkivälu surm
Reasõdur
Sina usud, et romantika on olemas
rahamaailma vastu
Vabaduskella numbriosuti tuled
helgivad leegina Sinu silmis
Vaba
naisena omapäi maailmas rännates
Rajad hingesse oma tõe
see ongi sinu armastus

11/13/2005


And I came here to talk
I hope you understand
The green eyes, yeah the spotlight, shines upon you
And how could, anybody, deny you
I came here with a load
And it feels so much lighter now I met you

-coldplay-

11/11/2005



Ei, ära viska mind veel ära
mul on palju anda end
ja veel tagasigi saada.

Ligi olen, vastu sügist,
surun ennast tumma pargipinki
puid ei enam ole
häbist nähtamatuks saand
ehk huvist kõrvalseisjaiks
märkamatuks, tasa nüüd,
ma tahan näha, vaadata,
kui ma ei mõtle sisse endasse
vaid ainult välja.

Siin on ilus, aga külm
ja jäätub mahajäetud ulm,
ses' öös on unetust ja prahti,

mind.



_____________

Homme liiga vara(9.30) Tlna, sinna kurbade kivide linna.
Just nendel päevadel, kuis täna
saan veeks ma, hakkan lombiks
just nendel päevadel, kuis täna
ei jookse, vaikin sambaiks

neiks, mis vihmamärjalt virvendades
teevad ringe ümber tuimuse ja kurva

viivad kaasa pekstes ennast oimetuks

nad jäävad vaikseks vastu kive

naerukive.




_____________


Hommikust saati mingi meelas keepsmile. Ja bussis vaadati imelikult, krt, las ma naeratan kui tahan, kasvõi üksi ja omaette avalikus kohas :D Nagu see mingi kuritegu oleks.

11/08/2005

Right for all the wrong reasons & õnnesoov



Vakk, kuhu nii jõutakse, kui kirjanikud ei ole enam see, mida nad kirjutasid, vaid see, mis psüühiline häire neil oli. Koidula kleptomaan, Liiv skiso ja niisama hull. Kes veel?

Ei tahaks küll ennast väga kirjanikuks lugeda, aga häired on siiski. Aga isegi kui mäletataks... ma oleks isegi täiesti nõus... bizarre'ga. Sest see on nii mina. Nabast sabani. Halleluuja, aamen, paanika. Ma ju ei usu, halleluujasse. Amen on lihtsalt lõpp.

Viimane (korralik) raamat, mida loetud - Dante Jumalik Komöödia, inglise keeles. Kuigi keelevahe jättis ikka tunda, mulje hea. Kuni tänaseni, mil ta isiklikuks muutus - ma tean, et ei tohiks selliseid asju ka meelde jätta, aga ometi. Tegin testi kaks korda, tulemused ei olnud samad. Ehk isegi mõjus siis hästi...

The Dante's Inferno Test has banished you to the Third Level of Hell!
Here is how you matched up against all the levels:
LevelScore
Purgatory (Repenting Believers)Very Low
Level 1 - Limbo (Virtuous Non-Believers)Low
Level 2 (Lustful)Low
Level 3 (Gluttonous)High
Level 4 (Prodigal and Avaricious)High
Level 5 (Wrathful and Gloomy)Low
Level 6 - The City of Dis (Heretics)Low
Level 7 (Violent)Moderate
Level 8- the Malebolge (Fraudulent, Malicious, Panderers)High
Level 9 - Cocytus (Treacherous)Low

Take the Dante's Divine Comedy Inferno Test







Nädalavahetussündmused on liiga värvikad, et neid sõnadesse panna. Naerdes katkes katkemise tunne, ehk. Ma tahan veel, mõnd katkemist katkestada ja mõnda uustuttavat oma rongiunenägudesse ja valget marmorvalvurit mulle ja mu sõpradele rahu andmas... Yesh. Nii fakin fain :)


Susservusser. Miks alati kehvadele kirjasõpradele alati kõige parem on kirjutada? Nagu mina kirjutan siia ja nagu kirjutatakse mulle. Häh, iseteab.



Mathile palju õnne 1 k puhul :)

11/04/2005



* * Puiseil sõrmil, armastusega * *





Mu armastet' sõber, jah Sina,
tuhandekäeline, segasesõrmine
vaikseke, paikseke, kallis.
Nii umbne on käsi käes,
läheme turnides teekiviäärtel,
Su puisete sõrmede vahelt käib külm.

Võib vahel olla, vahel minna,
niisama lihtsalt mööduda.
Tundmata, teadmata, käin mööda
Su lehepurualleed, neid värve.
Vahel tunda, teada, veel rohkem teada saada
kui räigelt poriseid küünealuseid
Sul imetlen ja silitan kivist veene.
Su peal on puiseid tuhmunud aknaid
iganäitavana kühmunud mõhnad -
need käed, mu hullumaja.

Jah, üht sedasama armastada olen saanud.
Ei, valetan, veel ikka saan ja seda teen.
Nii aegamisi Sinu peo sees olen kasvanud,
ja isegi kui tahakski kord minna,
Sinust ära joosta mööda avastatud veene -
jätta leebeks, tühjaks, tähjaks, kuivaks -
lihtsalt minna, olla kuskil mujal,
minna sinna iseend ei lubaks.

Mu armas, see, kel käed on rüvetet',
Su räpasus on nakkav, mulle külge
hakkab kasvama see, kasvatama
Sinusse, kui aasta sisse aastaaega.
Oh kallis, ära pinguta, seks' ammu juba hilja -
ehk tundus see, et olen eemal olnd,
kuid enda kätel pole olnud elav,
ainult Sinu omadel, mu kodulinn,
nüüd nendelsamul puiseil sõrmil
Sulle kirja panin read.




---------------------------------

Äkki peaksingi luuleblogi tegema? :D

11/03/2005

11/01/2005

Mentally fulfilling...

Kui hakkaks siia postitama oma iga päeva lemmikluuletust, siis läheks kirjuks, aga täna lihtsalt pean. Täna sai Doris Kareva "Aja Kuju" läbi loetud, aga selles pidin pettuma. Oli küll häid kohti, aga midagi jäi puudu. Originaalsus? Sellise kuulsuse saavutamiseks peaks ju olema eripära, aga seekord ma ei suutnud leida. VÕrreldes "Mandragoraga" ikka, *khm* vabandust, kehvakene. Seda siis räägin mina, algaja, kes istub nägupidi poeetikaraamatus ja ei saa muhvigi rütmi ehitamisest aru ja ise kirjutab umbes, hämades. Okei, liialdan, aga põmst pidin jõudma selleni, et rütmist jäi puudu. Lugemist ei kahetse siiski. Hea märk seegi :P

Aga siit tänane lemmik Karen Orlau'lt:

*Ma tean ju*

Ma tean ju. Elusid meis iga viiv
Jääb elamata, hääbub imeta
Mu arm. Mu igatsus, mu sõrmi vahelt liiv...
Jääd olemata ja jääd nimeta

On's loobumised vaikimiseks loodud?
Ja kuidas suudame me seda meeles kanda
Et hetkes said kõik joobumised joodud
Ning enam janusel ei tohi juua anda

”Meil ära lase eksituda, peegel
Neid kalleid rakmeid katki kiskuda...”
Nii näed mind - huulil tõsiyllas reegel
Su sydamele tahan viskuda

Jah, korja yles mind veel korra, murtudjalu
Muld lõhnas nõnda lohutavalt hetk
Ma tean ju. Näed, ma vaikin ja ei palu
Meil mõlemal on ees liigraske retk

Kas jaksan loota, et kui teed on teatud
Sa tuled tagasi, mu juures peatud...
Ehk hella käega taas mu hinge sasid
Ja tunnistad, et ykskord armastasid








Urrr :)



Miks ma tahaks vahel kõik ära anda?

Sest kui on liiga palju, tundub kõik uppuvat. Keegi tahab?



No kuulge, keegi ju alati tahab. Kellelgi on alati puudu. Midagigi.

Ma annaks ära natuke oma melanhoolset õnne. Ebausku. Sõnu. Igatsust. Ajapuudust. Hajameelsust. Võimetust olla naermata.

ROtid koguvad. Ma olen ka üks, maailm võiks mu sahtlinurka ronida ja hoiaksin teda kui oma kummalisi kivisid võõrastelt randadelt, käidud teedelt, kui oma tujudest kirja pandud luuletusi, mälestusi, joonistusi. Tal oleks kindel seal olla, ma kindlustaks selle, kuni kaon. Ja siis kaob ka maailm. Minu oma.


Loodetavasti mitte jäljetult.


*läheb trambib natuke ringi, et jälgi jääks*

10/31/2005

Trembling Blue Stars

You're far from me
Somewhere I can't reach
I'm hearing words
From a lonely galaxy

Faced with your sorrow
I'm feeling, I feel so
Helpless for I don't know
How to make you happy
How to make you happy

You're far from me
Somewhere I can't reach
I'm hearing words
Sad and clear form nowhere near

Faced with your sorrow
I'm feeling, I feel so
Helpless as I hope
You can make it back alone
You can make it back alone

I know that wishing
There was something
I could do
Is of no help to you
But all the same I do
Birthday Girl
Birthday Girl




Kuulan ka - Belle&Sebastian - This Is Just a Modern Rocksong

10/29/2005

Oeaaaahhh:) [rõõmus ohe]

Kuigi päeva algusest ei pea on tänane olnud asja eest. Nagu päris... Nägin issit, peale umbes pooleaastast vaheaega näen teada juba 2 nädala jooksul teist korda. Hm :)

Sünnipäeva ettetähistamine - hommikupoolik oma toas laamendades vajus sujuvalt karjumiseks. Aga õnneks see lõppes ja suutsin peale suruda oma suure soovi Tudengites ära proovida tagliatelle'd puravikukastmes. MMmm :)

Tegelikult oli täna väga rahustav, vaimne ja kunstiline - Baodingi (massaazi)kuulid ja nende keerutamine peos on hasarti tekitavad ja stiilsed, vääääga tsill on olla praegu, kui ma olen vist liiga palju neid keerutanud. Ja tulemuseks iga ümmargune asi tahab ka käes keerlema hakata (pean vist oma kuulikujulises pakendis huuleläike ära peitma, mudu ma lähen hulluks, kui kotis sobrades ette jääb :H Igatahes aitäh I. :) Teine vaimne külg on raamatud - Kareva "Aja kuju" ja veel üks luule ja üks eluraamat. Mäu. Ma pean ikka PÄRIS raamatuid ka lugema :D Kolm - keldris sobrades leidsin K.K. (endise korteri endine üüriline, praegune kunstikooli tähtis tegelane, kui ma ei eksi) joonistusi ja maale. Wooooaaaaaah :) Neid oli ikka suuuur posu, harutasin lahti ja umbes kümmet ei suutnud enam tagasi rulli keerata, et neid nurka seisma jätta ja nüüd nad ootavad mu otsust, mida nendega peale hakata. Üks võimalus on voodi kohale, kust ma ükspäev kõik sinna kleebitu maha kiskusin, liiga kirjuks läks... Hehe.

Praegu loop'ib Spandau Ballet - Through the Barricades, mida eile mängisid Püssikas George ja Thijs. MMMMMMMMM. Kus on alles mehed :H Ja nad sattusid kuulma minu laulu ja kutsusid laulma lavale, aga jah, õnneks/kahjuks seda siiski ei juhtunud. Impressioon on ikkagi vägev. Mäu. Nii kahju, et ma oma plaadi kunagi ammu kuskile Tiiva tänavasse maha unustasin... OEeeaahhh :S


Igatahes ma nüüd lähen ja keerutan ühe käega oma kuule (böhahaaa:H) ja teise käega hoian raamatut.


ÖÖÖÖÖÖÖÖD!!!


Ahjaaa, vesipiip läheb ka käiku! Darampdadaaaa :)



Olen püsimatu keset kõike seda püsivuses püsimatust. Püsin, püsin, ärakadumisse ma ei jõua läbi kõige selle. Vaikus, vaikus, minek, äratulek äraminemisse. Olen siin ja eemal kõik, mis jääb on kaduv. Kaduv lendamisse, kaduv langemisse. Langen maha kuni pole enam langeda.

Mul on sõnad, mul on vaikus. Piiripeal on piir ja teiselpool ei ole. Ja enam rohkem selgemalt ma nägema ei hakka. Vaatan, vaatan, kaotan vaatamisse miskit, kuni on vaid silmad, mille käed ei puutumisi enam kujudesse vii.



Take these broken wings and learn to fly.
Take these sunken eyes and learn to see.

10/26/2005

Mingi meelas raju *silmapööritus*




Mõnel ööl, kui on liiga hilja, ei tahagi magama minna, sest varsti on liiga vara

-muruism-

10/25/2005

Veeel üks!!!

Seekord jõulusanttila.


Äääk.

Täna, siin

Eilne jõulukataloog lebaskleb prügikastis jõulukartus ka. Aga külmajudinad tulevad veel ikka. Heh. Tegelikult ma oskan liialdada, aga jõuluparanoia on tõesti. Tingituna kingihirmust? Suurtest koledate pulstunud habemetega hiilgelmõõtmetega õllekõhuomanikest pervodest? (uiuiii, täna hommikul üks VANAmees hingas mulle bussis kõrva ja ma tahtsin ära veelduda, põrandale vajuda, ära voolata. Brr.

Nüüd adume puu läbimõõtu, mitte ümbermõõtu. OI ei, täna ei ole segaseajamise-päev vaid statistika alused, veel 22 minutit. Aamer. Tunni algusest, see oli 8.15, on suudetud tervelt üks veerg juurde tekitada, st kirjutada valemi väärtus/pi() ja seda pikendada terve tabeli pikkuses ja siis ümardada saadud väärtust täisarvuni. Well, how fun is that?

Ma eelistaks naerda naljade peale, mis ei ole isegi naljakad.

Eile oli naljakas, suutsin täielikult karbi kinni panna, jahmatada, shokeerida, ehmatada, midaiganes - ise olin naerukrampides. Ka hiljem, vaadates üht pildikogumikku, real life. Õhtul lisan ehk ka mõne pildi :)


OOgai, side lõpp.


Praeguseks.

10/24/2005

*piiks*

Hakkab pihta.

TÄna hommikul oli postkastis esimene. Jõulukataloog.


Appi.


Ja pole isegi november veel.

10/22/2005

Õun oli rentslis ja mina tantsisin kiriku ees. Üksi. Kõrvaklappidest tuli midagi head. "I wanna wake up from this concussion"

Hommikul seisin 3 h keset poodi ja naeratasin mingit tobedat kõrvadeni naeratust ja rääkisin vist liiga paljude inimestega mõttetut. Aah.

Edasi läks paremaks. Vihma ikka sadas.

Pisike ja Kat on ikka sama armsad, ehk isegi rohkem.

Tegime kooki. Napoleon.

Mässamine.

Pildistamine. Väga armas.

Nüüd lähen tantsima.


Varsti lööb kirik 12 korda. Mina ei tantsi kiriku ees.



*disconnect*

10/21/2005

Vähe und. Liiga. Soovid. Häbi. Ego. Kartus. Nohu. Kiire. Minek.


Õhtul jälle, ehk...

10/19/2005

Uus dimensioon

Unustada hommikul pead pestes shampooni kasutada.


Njäu. Hajameelsus. Pulgad peas. Jahmunud juuksed on äraootavas konditsioonis. Khm.

*glnks*

Vaikselt tasa
aegamisi ajast mööda
miski ronib sisse

välja

sisse jälle
ära minnes
võtab kaasa
paneb maha

kisub katki

rohelisest välja
värvib lehed
triibuliseks viiruliseks
valge-mustapiiriliseks
öö on vastu laternaid
toetand puhangule
oma väsimusehurmas pea

ja taevas jälle tuleb

taevas läheb välja

kukub potsatades alla maha
keset äsjakaevat' maad
hommikuti härmab
hämab oma seisundist

uskumus on hõrk
on viimne ladvaõun

ehkki ainult erksatajuline
taipamise tabab välja
läbi uduõrna prilli
sügismornist
härmakortsulisest näost:

liiga vara ja liig hilja
veel pole selge homne
ega enam eilne ilmasilm.

10/18/2005

I'm loving the sweet smelling one...

In the New Testament, the mint is called hedyosmon [ἡδύοσμον]. This compound means “the sweet smelling one”

These talks of past

Armas :)

Keegi kaotab oma naba, keegi leiab. Keegi, kes on unustada tahtnud pikalt, enam nii väga vist ei soovigi. Kui on hea, siis vaata tagasi ja naerata, kui vaja poeta heldimusest pisar. Nii on hea.

Emajõe äärne allee oli heldimusest triibuliseks kooldunud ja ma tahtsin saada leheks teel, jah teel, kuid mitte poriloigus, mis mo valge jaki ära määriks. Veri, on ja jääbki mu sisse, kuni vaikus selle võtab. Uitmõtted. Random thoughts. Aga mul on tegelikult päris hea. Ma olen näpuotsaga saanud õnne puutuda, mhmh :) Ja ma ei kahetse, kuigi pidev sund tassib otsima, ei kahetse, ei-ei.

Sweet, sweet-funny and brutal. One coctail please. Non-alcoholic :)






Miski kutsub...

10/16/2005

Istun ja olen

Eilne ja tänane on väga kiirelt möödunud, olgugi et ebaproduktiivselt.

Enamus aega almsa Kat'i juures, kaks naist ühe pisikese mehe kallal. Wii. Beebid on ikka niiarmsad, et ooeeh... *ohkap* Igatahes, mul on praegu väga kummaline siseelu, kõike arvestades.

Kummaliselt ma pole ühte armastuse viisi eriti tähtsaks pidanud, nüüd, jah. Tahaksin praegu kahte asja. Üks neist pole kättesaadav ja teine ka mitte. Heheh. Nii hea on ikka tahta ja mitte saada. IRw, aga mu positiivsus ei kao ikka veel kuhugi.
Läpakas on lahe. Istungi praegu Gruusia Saatkonnas ja ignoreerin seltskonda (K&M), aga väga irduda ka ei saa. Lähengi tagasi reaalsusesse :)

keyboard shortcuts

...
...
...
...
...
...
jõudsi just ja mitte koju.

Võtame lühidalt kokku:
1) ma olen täiesti püsimatu
2) clubtallin võib isegi lahe olla
3) vesipiibud ruulivad
4) täitsa oma läppar paneb ka käpa peale
5) inimesed on toredad, SUURED & väikesed


Uni võib magus mekkida.


Ikka veel ei julge
ja ma ei saa aru.. :s

10/13/2005

Not that I'm happy, not that I'm sad...

Ma magasin jälle sisse, aga takso päästis ja toimetas mind turvaliselt ja võimalikult kiirelt (st 25min hilinemisega) õendustoimingute praksi, st nõelad ja veri ja kunstkäied. Mõnna :D

Edasi oli paus ja käisime Nooruse tänava Tü uues hoones kohvikut uudistamas. Einoh, hõbeheik tatari kastmes oli päris talutav, aga see, et saiakese nime all oli SINGItäidisega pirooska, ei osanud ma küll kahtlustada enne hammaste sisselöömist. Phäh, see kukljoska jäigi taldrikule vedelema. Caffe latte oli pask, leebelt öelduna, võrreldes Caffe Truffe omaga, aaaaga noh :D Midaiganes.

Eile öösel sain vist isegi jubevara magama, mingi peale 12. Enne seda suutsin telefoni voodi taha kukutada ja urgitsemise peale kulus veits aega. See polnud tegelt põhjus, miks ma sellest kirjutan, aga tagajärg hoopis selline, et ta kaotas HÄÄLE. Grr... Nüüd mul on värisevhääletu telefon. Parandusse ka ei viitsi viia, peab vist mett söötma ja salli kaela ikka panema, päris külm on väljas ju :H

Okei, ma nüüd hakkan liikuma koori poole, on küll õppimata need laulud, mida õppima pidi, aga krt, ma ei suutnud süveneda... Ei viitsinud ka. Halb kokkumõju ja tagajärjed on siin :D

Läpakast pole veel ikka midagi kuulnud :(

Oeh


Ma olen ikka halb kirjasõber, ei suuda vastata kohe peale kirjasaamist + halb blogija olen ka... Rohkem püsivust oleks vaja. Niisama ka...



Pornouni *its*

10/11/2005

From times to times like these...

Ma olen friik.


Täitsa jube.


Kas mõni mittefriik suudab suhtuda olulistesse asjadesse nii - millele ei mõtle, seda pole olemas. Khm. Eriti kui teema on näiteks kool, vms. Mitte logelemine ja püüd ennast unustada. Aeg läheb ja ma isegi ei viitsi silmi liigutada, et näha teda möödumas, kuni siis üks hetk taipan. Ja siis olen perseli maas ja kuri ja porisev ja üldse-mitte-mina.

Nii hea, et mul on keegi, kes mind korrale kutsub ja ütleb, et ma nõrk olen, lugedes ette kõik, mida ma tean isegi, aga ei suuda sõnadesse panna. Mina olen luuletaja (ähäh!), keegi peab ju realist ka olema ja karmid asjad karmidesse sõnadesse panema, mitte ära ilustama. Oeh.

Praegu just ütles mulle, et ma pean valima, ja loobuma millestki, et pühenduda tähtsale. Ma tean, et see tooks rahu, aga ma ei saa, ei saa, ei saa... Aaah. Jubeloom.

Prioriteedid paika, eksole. Praegu on väga valesti.


Väga,


väga.




Auh. Ma pean tubli olema!

10/09/2005

Blah...

Ma ei tea, mis asi see on, aga see ei meeldi mulle kohe üldse. Mul peaks olema suva, või siis ehk hoopis hea meel, aga ma olen poolvihane ja pettunud ja oeh... Kas see on meelega? Ja kui, siis miks?


Järjest süvenev filofoobia.





Raisk.




Tahan ajupesu!

Another life...

Reedel peale reisi Moostesse ja paaritunnist laulmist sain ühe sõnumi - "Tuli täna omk hiiglaseke, 5 kilo meheilu" Hihi, kuni selle hetkeni, mil kohale jõudis, lihtsalt seisin ja edasi läks hüppamiseks, wihii, lõpuks ometi :) Kahju, et ma veel pisikest vaatama ei saa minna, tsipa haige olen, aga see ei keela mul rõõmus olemast, kuigi ammu ju teada oli, et tuleb... Its. Igatahes - Palju õnne Kat ja pisike, kui ma vähegi terveks saan, siis tulen lilledega ja värk! :)


Nüüd aga pean maale TAAS õunu korjama minema. Ma ei tahaks, et see oleks kohustus, aga mulle ei jäeta valikut. Njah, järjekordne värske õhu mürgitus sel nädavahetusel :D

Ps - Mooste mõis on ikka jubestiilne :)

10/07/2005

Itsy bitsy spider climbed up the waterpipe...

Täna panen ennast valmis. Kell 17 ma siis lähen, Mooste. Ja ei laeku enne hommeõhtut ja läpakat ka veel ei saanud kätte. Ja terve ma ka pole, näis mis homseks mu häälest alles on :D

Eile enne koori sain Kat'iga kokku, ta oli just arsti juurest tulnud ja noh, igatahes ma arvan, et praegu... Ah, ma ei arva midagi. Hoian pöialt ja olen vait.

Lähen nüüd mõtlen mingi saba endale välja :)



Baibai!

10/06/2005

Let's talk about sex baby, let't talk about...

all the things.

Mu köha süveneb ja kuigi mul on palavikuline tunne, siis keskmine olek pole halb. Rahu. Mitte vaikus, aga rahu.

Sügis. Puude otsa torgatud lehti, punaseid, veriseid. Nad pole räpased ja koledad, aga ometi kukuvad nad alla ja neil tallatakse, kuni nad kaovad. Sarnane mälestustele. Minagi kõnnin lehti sahistades ja neid õhku lüües, ise õndsalt naeratades. Mul on hea, türkiis-sinine sall lõhnab tsitruse ja värskuse järgi, päike veel piilub pilvede vahelt ja kogub endale pilvetekke ümber. Varsti on tal soe ja mul külm, aga see ei loe. Sest ma olen soe, süda on külm, aga keha on kuum ja tuksleb siidkinnastes ja kolmekordse soojendusega 10-cm kontsasaabastes. Tee ja küpsised teevad ajule sooja, nagu ka kallistused armsatelt. Kõige armsam? Oeh. Ei :)


I just want you to know that I've been fighting you, and you lost.

Sex? Vahel on vahel, vahel on vahe (tsit. H.G)

Someone's placed it within confusing things


@skuul - täna laoti letti 4 võltskätt, võltsveenide ja võltsverega. Ja siis pandi nõelad pihku ja "tavai, surkima". Ei, huvitav tegelt, kuni selle ajani, mil peab pärisinimest torkama minema. Kellel peavad närvid vastu ja kellel mitte... Ma loodan, et selleks ajaks saavad mu suviselt mesilastest kahjustatud närvid maha rahunetud :P

Ma tahaks


tahaks


tahaks midagi teha

unustada

mäletada

tarduda hetke

ronida mööda seinu

istuda puu otsas

võrkiiges

magada

ärkvel olla

vihata

armastada kedagi

surra

elada rohkem kui praegu




"He's got delusions between his ears
Man it takes up too much space
And all that tension between his gears man
He'll never ever leave this place
He's got stones instead of bones
And everybody knows
That can make you real real slow
And if heaven was below
He'd know just where to go
Dive in the ocean
And he'd sink like a stone
And he'd say
It's time to swim ashore
If I drift long enough
I'll be home"

These invisible and forgettable things

Ma vist igatsen, aga mitte Teda, peale kelle kallistust hakkas külm.

Igatsus sucks ja ma enam ei looda ühe asja juhtumist. Lootusetu loodik.

Biubämm.

10/05/2005

Sügis on minusse jõudnud ja mind haigeks teinud.

Ma olen ninast nohune ja kurgust kähine. Eile öösel koju ei jõudnud, alles hommikul kell 6 ja kell kaheksa pidin kooli minema, aga ei suutnud, sest ma jäin 2o-ks minutiks magama ja see oli halb. Jõudsin hoopis kell 9, st mul jäi hommikune rebaste võimlemine nägemata. Võibolla kahju, võibolla hea, sest ma ei külmetanud rohkem. Ptojektsiooniloengus, kus ma istusin seljatoeta toolil poole meetri kaugusel õpsist, suutsin magama jääda. Aiai, mitte küll sügavalt, aga piisavalt, et bläkaut oleks kujunenud. Oeh, õhtul pidi olema rebaste pidu, aga kui ma peale loengut umbes 12-13 vahel teise linna otsa jalutades koju jõudsin, siis tundsin, et mul on ikka vägapaha ja kustutasin kõik õhtused plaanid ja läksin magama. Ma arvan, et mul oli palavik ka, sest ärgates oli otsaesine külma higiga kaetud ja üldse... Ärkasin mingi poolteist tundi tagasi.

Inimesed võivad nii kurjad ja õelad olla, et vahel mul on neetult kuri meel. Intriigid, alateadlik susimine. Miks peab oma nina teiste asjadesse toppima, kui see toob mõlemale probleeme? Miks ei osata ignoreerida asju, mis ei meeldi ja mida ei pea vaatama? Ah, ma ei vaeva end parem enam ja lähen magama, et homme värskem olla.

K. ootab ikka veel. Ootamine on väsitav ja pikk. Ootamine on see, mis teeb kurvaks. Ootamine on see, mis kunagi lõpeb, igasmõttes.

Lähen ootan hommikut.

Äädööd.

















JohnsonJack Lyrics

10/04/2005

Tere!

Mina siin. Aga ma pean lahkuma.




Õhtul ehk pikemalt :H



Nii, kell on 21.40. Täna oli produktiivne päev tegelt - pangaskäik, kool, töö, külaskäik, postkastist valimisreklaami avastamine (kusjuures noortelt sotsialistidelt, kes arvasid, et ma pole varem hääletamas käinud, tüng!:P), diskussioon teemal "mina ei lähe seekord valima", laulukoor, kojumarss. Ehk läheb õhtu veel edasi, teemaga "karaoke". Tegelt ma olen väsinud. Hommikul läksin kodust kell pool kümme, koju jõudsin mingi vähem kui tund tagasi. Nälg majas, nii minul, kui kassil, tal on küll veits parem seis, sest viimase portsu kiisutoitu sai talle kojutulles antud. Lähengi talle süüa ostma ja tagasitulles pean olema otsustanud, kas minna või mitteminna, selles on küssa :) Njäu. Endale võiks ka midagi osta? K-KOHUKEST ÄKKI, böhahaaa. Minge pekki, "Postimees" täiesti õieti kirjutas, et kohukesepartei arvab, et selle süütukesemängimisega arvatakse, et nende valijad on lollid, dumbad, idioodid. Mina see igatahes ei ole, never. Andku mulle bensioonibõlvegs kuitahes miljon. Elu on praegu. Ah, ma ei viitsi närvi minna igast idiootsuste peale. Rukkilill mulle ka enam ei meeldi. Rikutakse kõik head asjad ära... Arrgh.

Ma nüüd tõusen siit ja lähen rahus, vms.

Piiish.


"Feed the fool, a piece of the pie, make a fool of his system, make a fool of his mind. Give him bottles of lies and maybe he'll find his place in heaven, cause he might just die" (J.Johnson - "Losing Hope")

10/03/2005

Testing, testing, 1, 2, 3

* . . . WOULD YOU RATHER . . . *
1. pierce your nose or tongue? Been there done both
2. be serious or be funny? There wouldn't be one without another, but prefer laughing.
3. drink whole or skim milk? Me lova milka, drinka all. Mooo.

* . . . A R E Y O U . . .*
4. Simple or complicated? Both, so it makes complicated I think.

* . . . D O Y O U P R E F E R . . . *
5. flowers or angels? Have never seen one, angel I mean.
6. grey or gray? Graey, maybe.
7. color or black-and-white photos? Black&white, with coloured memories.
8. lust or love? Lust
9. sunrise or sunset? Sunset to sunrise
10. M&Ms or Skittles? M&M
11. rap or rock? Rock
12. staying up late or waking up early? I'm a nightanimal
13. TV or radio? Radio with a cd-player
14. water or soda? Milk, please
15. eating apples or oranges? Oranges, when I have time to peel them :P

* . . . D O Y O U P R E F E R . . . *
16. being hot or cold? Sauna at winter, please.
17. tall members of the opposite sex, or short? :D
18. sun or moon? Sun at summer, moon at all other times
19. emeralds or rubies? Emeralds
20. left or right? Always wrong if I've never been to the place I'm going.
21. having 10 acquaintances or 1 best friend? 1
22. sun or rain? Rainbow
23. green beans or carrots? Green beans
24. low fat or fat free? Nm

* . . . M I S C E L L A N E O U S . . . *
25. What is your biggest fear in the world? Bees and going deaf or blind, sometimes my imagination and memory also.
26. Kids or no kids? I'm still a kid
27. cat or dog? Both
28. Half empty or half full? Half full
29. Mustard or ketchup? Neither
30. Hard cover books or soft cover books? Hard, softies get broken
31. Newspaper or magazine? Magazine
32. Sandals or sneakers? Sandals
33. Wonder or amazement? Amazement
34. Red car or white car? A red bike :P
35. Happy and poor or sad and rich? I won't answer this
36. Singing or dancing? I'm not gonna give up either
37. Hugging or kissing? Depends on the person
38. Happy or sad? Happy and sad
39. Purple or Green? Green
40. Blondes, brunettes? Nm (ainult mitte kohukesed :D)

* . . . W H I C H I S B E T T E R . . . *
2 doors or 4 (on a car): nm
Coffee or ice cream? COFFEE!
Shampoo or conditioner? 2 in 1
Bridges or tunnels? Bridges
One pillow or two? Two

* . . . W O R D A S S O C I A T I O N . . . *
(first thing that comes to mind)
Rock? Gibraltar
Green? Grass
Crying? Not for a long time
Peanut? Chilli Nuts
Roses? 12
Summer? Wild strawberries
Winter? Fire

* . . . F A V O R I T E S . . . *
Salad dressing? Depends on the salad
Toothpaste? Herbal
Toothbrush? Colgate
Alcoholic drink? Red italian wine, or bitter with orange juice
Non-alcoholic drink? Milk! (or Fanta)

* . . . R A N D O M Q U E S T I O N S . . . *
When was your last hospital check? On the 7th july
Where do you see yourself in 10 years? Alive
Have you ever been convicted of a crime? Not by law :D
Name the person that you are friends with that lives the farthest away from you? A guy, 3000 km away
Are you open minded? Too open :D
Can you be in love with two people at the same time? One person in 2 years :P
Love of your life now? Nope

This or that
[Cold/hot]: Already answered
[Blue/red]: Both
[Rain/snow]: Rain
[Give/receive]: First give and then receive
[Wool/cotton]: Cotton
[Rose/daisy]: Daisy
[Private school/public school]: Public
[Chocolate milk/plain milk]: Plain
[Celsius/Fahrenheit]: C
[Spring/fall]: Spring, bd at fall
[History/science]: Science!!
[Math/English]: English!!
[Country/rock]: Rock
[Coke/pepsi]: Neither
[Cherry coke/vanilla coke]: neither
[Sleep/eat]: Sleep

Opposite sex
[What do you look for in the opposite sex]: Everything
[Do you have a boyfriend or girlfriend]: No, and I like it

Friends
[Who do you see most often]: Myself
[Who is your most annoying friend]: Myself
[Which friend do you wish you saw more often]: the distant one
[Who do you IM the most these days]: shallalaaa?
[Whos the shyest]: one little one
[Who has the best room]: Me
[Who do you trust the most]: Me, but not my mind

Within the last 24 hours
[Had a serious talk]: yes
[Hugged someone]: yes
[Missed someone]: yes
[Gotten along with your parents]: no
[Fought with a friend]: In my mind
[Cried]: No
[Felt empty]: Half full

Do you like to
[Give hugs]: yes
[Give back rubs]: yea, but not as much as the one who gets it
[Take walks in the rain]: YES, please :)

10/02/2005




Joonistagem uueks end
algus on ju kuskil
joonista mulle silmapiir
ja seda, mis on siinpool
tee karkass oma käte
ja mõistuse peale

ma annan Sulle värvid
sinise oma silmadest
ja punase küüntelt
rohelise mõtteist
ja kollase juustest

teeme maailma paremaks

 Posted by Picasa

Recover this

Melanhoolia. Kaastunne.

Tartus on üks tegelane, kes hakkas mulle sümpatiseerima esimesest korrast, kui Teda nägin. Stiilne, enesekindel, rahulik, millessegi süvenenud pruunide tarkade kutsusilmadega (mitte, et see viimane fakt midagi muutnud oleks, aga üldmulje, ütleme nii) - Temast õhkus palju seda, mis mulle silma hakkab. Enamasti on kõik välimisele küljele liigselt tähelepanu pööravad inimesed seestpoolt kasimata. Eksole, tunnistan, et mina ise ka vahel. Agas jah, ei mäleta, mis kokkusattumustel leidsin üles tema blogi... Ja see sõnaline pilt, mis mulle sealt avanes. *Ohe* See loetu, kõik, mida on ühe inimese sees nii palju, tekitab iga kord, kui teda näen, tahtmise lihtsalt juurde astuda ja pai teha ja öelda : "Kõik läheb veel hästi, ausalt!". Aga ma ei julge, argpükskaunishing. Tegelikult Ta vist teab mind, aga ma ei usu, et see on heas mõttes. Paar korda elus olen tänaval ropendanud ja khm... Ütleb nii, et mul on häbi endast. Ma ju ei ole selline. Labane. Ma olen pigem selline. Rahulik, positiivne ise, välja arvatud osades aspektides. Täiuslikkust nõudev, välja arvatud osades aspektides *naer* Ma ei ole täiuslik, keegi ei ole. Inimesed ei olegi loodud täiuslikuks ja pealegi, kui ka oleks, siis muutuks see kõik lihtsalt igavaks. Kuigi vahel vihkan end, sest ma ei suuda järele jätta enda piinamist igasuguste erinevate asjadega, kaasaarvatud hilinemine ja suitsetamine. Tegelikult sellest viimasest tegevusest on väga vähe alles jäänud, seda enam eriti ei harrasta. Vahel harva siiski. Pealegi surm on kindel, elu mitte. Ülejäänud asju annab muuta, mõtlemist mitte eriti, iseäranis kui seda harrastatakse liiga palju. Siit minu kaastunne veel ühele pisikesele nunnule, kel on väike konflikt, vanuse ja sisemuse vahel. Pai. "Kõik saab veel korda," ütleb parandamatu optimist, "ausalt!"



Optimist, jajah. Eile lõhkus Lota mu 3 aasta taguse suveniiri ära. Selle tassi, mille ma ise olin teinud Saksamaal. Nii kahju, aga tollel hetkel, kui ma selle avastasin, ainult muigasin, et oligi juba liiga kaua tolmanud riiulil. Ma ei saa endast aru. Kas siis nii kõlbab?

10/01/2005

Banana Pancakes & The Intense Humming Of Evil

You hardly even notice
When I try to show you this
Song it’s meant to keep you
From doing what you’re supposed to
Like waking up too early
Maybe we could sleep in
I’ll make you banana pancakes

Pretend like it’s the weekend now
And we could pretend it all the time
Can’t you see that it’s just raining
There ain’t no need to go outside

2 days in 1

Neljapäeva õhtu oli tegus, irw. Pattaya & kursa rahvas. Ma jõin liiga palju, aga samas tantsisin ka liiga palju, et joodud Corsaro apelsinimahlaga, shampus, gin, siider, cooler (midagi ehk veel? höhö:D) oleks väga shvammiks tõmmanud. Piisavalt. Läbustati ikka korralikult, mina olin lihtsalt korralik. Palju lõunamaiseid rütme, räppi, rokki, diskot... Midaiganes, kõik sai läbi däänsitud. Kaua pole niimoodi... Viimase kahe kuu jooksul ehk ainult korra või paar enne seda. Aga vadeva. Peale peo lõppu ja osa rahva üllatuslikku kadumist marssisime kolme kursaka ja ühe tundmatuga täitsa otse mööda vabaduse puiesteed kinnise turuni ja sealt läbi vihmaussilõhnalise ja triibulise pargi Pool6-te. Alkoholimüük oli õnneks lõppenud, aga see ei tähendanud. Suuuuur klaas fantat, maitsetud küüslauguleivad jne... Koju sain vist kell 6 ja magama ehk pool seitse.

Järgmine päev algas kell 13.50. Kooli muidugi ei jõudnud, kahjuks, ausõna, kahjuks. Nii ei saa enam. Aga jah. Nii see päev mõttetuks saigi, korra ainult väljas. M'ga McD'st kohvi ja jäätist ja lisaks juttu. Ehk oleks isegi veel välja läinud, aga ma otsustasin, et aitab.

Emajõe-äärses pargis kumasid laternad eriti seksikalt, irw. Armsalt udune ilm oli, tegelt ka. Sügis on täielik.

Millegipärast mulle jäävad kummitama kummalised ehk isegi ebameeldivad juhtumused, milles nagu mina süüdi oleks, aga see pole kindel. See ebakindlus kisub pigem negatiivsuse poole. Olukorrad välgatavad mu mõtteist läbi tekitades võpatusi ja häbipuna põskedele. Ei ole hea. Auh.


Ööloomal on ka tegelt uni, päevareziim on ikka apsull segamini. AAaaahooe *haigutus*




Öödööd.

9/29/2005

She's got it all figured out...

Täna oli liiga tavaline päev, et midagi erilist öelda. Magasin jälle kella kümneni ja kella kaheks kooli, et sealt siis vahepeatusega toomemäelt ja gruusia saatkonnast koju laekuda. Veel on aega.

Veel on aega.

Veel on aega, et juhtuks midagi huvitavat.

Veel on aega ja ma lähen seda huvitavat otsima.

Veel on aega.




Üritan ikka veel kirjutada oma amatöörkuradi juttu, eks näis mis sest välja tuleb ja kui palju oma mõtetest suudan loogiliselt ritta panna... Jah.

Tahan veel äikest, eile oli ilus! :)


Veel on aega!

9/28/2005

Do you believe in what you see?

Hommikul pusisin referaadi kallal budismist. Njah. Kummaline (olgugi, et ma olen seda sõna liiga palju viimastel päevadel kasutanud), ma ei osanud midagi varem arvata sellest usust. Nüüd ma tean rohkem, aga samas mitte. Ma sain teada, et tegelikult budismis ei olegi jumalat, kui mütoloogilist tegelast, vaid dharma, mõtteline ühik
vaimsust, nirvaana, kuhu tahetakse kogu nõutava täiuslikkusega jõuda. Aga samas... ei peagi tegema midagi muud peale mediteerimise... Või vähemalt seda arvatakse. Kes siis teab mis on üldse meditatsioon? Tasuta psühhiaater.... Brrf. Can you spell s-t-r-a-n-g-e?


Selle kõige kõrval on täna liiga palju
aega mõttetult kulutatud,
veel mõttetum oleks raisata aega
selle kirjapanemiseks.


Ük, üks asi - valimiskampaaniad täies hoos. Ma luban, et see aasta ma valima ei lähe, kellele olekski häält anda? Mingile suvakale, et pärast saaks mõelda - oipagan, ja mina toetasin teda... Arrghh, ei.





*Nothing is real*

9/27/2005

Why'd you have to drop this ball on me?

Kõigepealt - need automaatsed kommentaarid ajavad närvi. Või noh mitte päriselt, aga umbes nagu,nagu,nagumisonelumõte. Reklaami topitakse igast august välja-sisse-välja-sisse, nagu üleüldine mentaalne seks, ainult kulminatsiooniks on raha raiskamine ja kellegi *geniaaliku* väljamõeldise tarbimine. Ma olen ohver, ajuti, iseenda harjumuste ohver, proovida uusi asju, rutiin ju sakib, igast küljest. Leiutajatest - see tüüp, kes leiutas need pisikesed suhkrupakendid, kus 2 kildu on sees, tappis ennast ära, sest mittekeegi ei osanud seda õieti avada... What's the point wid that?

Täna käisin ülikooli akadeemilise naiskoori ridadesse astumas. Jaajaa, kohe peale seda veel proov ka, mis kestis mingi sada aastat (loe 2,5h). Väsinuna ja päev otsa kontsadel tatsanuna ronisin Inglisilla ja Kuradisilla alt läbi ja maandusin Kat'i juures, kes turgutas piparmündijätsaga ja toppis lahkudes mulle kassi kaenlasse. Vaene Lotakene ronis esimese asjana diivani alla, seal ta nüüd kükitab. Ma kohe lähen ja üritan ta sealt päästa.

Loomakaitse ükskakskolm.

Jah. Dubiduu.

Aamen.


Buonanotte.
Kohvi, poolkummaline, sest täna ei tahtnud piim vahtu minna ja Coffee Latte'st sai kohv magusa piimaga. Njaa, ega sellelgi midagi väga viga pole, aga AUSÕNA, parim latte on siiani olnud Cafe Truffe's. Modern meets casual. Tõsiselt lahe koht, ainult muusika on veidi valju. Ehk täpselt sobiv kohmetuks esimeseks kohtumiseks ja annab veel naerda kohalike vaatamisväärsuste ja matkaradade pihta (@urvitavad töömehed ja ülessongitud Raekojaplats).

Ok, mind oodatakse.



PS - Ja kes saab täna kassi?:D

Music gets the best of me, now.

Vahel ma ei taha, kohe üldse mitte. Siis jälle rohkem, kui midagi muud ja see võtab jalust nõrgaks, igaltpoolt mujalt ootusärevalt värisema. Oeh. Igatsus või ehk midagi reaalsemat libiseb mööda mu nahka, need ei ole pisarad, ma pole juba väga kaua nutnud. Nutmine on nõrkus? Oo ei, nutmine on tugevate õigus, nõrgad ei julge enda tundeid demonstreerida.

Niisiis... Alternatiivrokk ja Jack Johnson - "It's as simple as something that nobody knows"; "I've got a faulty paraschute, I've got stranger as friend,---, next time that you shoot, make sure that you aim"

Ma loodan, et keegi rohkem sügispalavikku ei kavatse jääda - kes muidu minuga öösel Emajõe äärde jalutama tuleb? Oleks juba aeg... või ehk?

9/26/2005


Eelnev post lendas ära lõunamaale enne kui suutsin rääkida oma romantilisest nädalavahetusest Loodusega... Nimelt veetsin laupäeva ja pühapäeva õunapuude otsas turnides *sihin-sahin-rigin-ragin-pots-bots* Taliõunad tahtsid korjamist ja kastitoppimist. Jaajaa. Sügisesed õunad, eriti martsipan, on parasjagu nii küpsed, et kui puu all suu lahti seista, siis kukuvad ise hammaste vahele ja sulavad keelepeal magusaks plönniks. Mmmmm :D Õunakook, õunamoos, õunapomm, õunakomm, õunamahl, õunavein, õuna-shallalaaaamisiganes :D Süüügiiiis hakkab pähe, karmilt. Ja mul tuleb varsti sünnipäev :) Ja mul on üks naljakas armumine. Ja mul on üldse naljakas. Ja siis on mul veel suur hunnik shokolaadi ja optimismikastmes pessimismi. Ja egoismus on ka. Ja suur hunnik kahtlust, et mu jutt kostab blondiinilikul, mida ma muidugi ei ole :D Ja see kollane jänes oma paueriga on ka. Duracell! Õunanägulisi unenägusid! :) Posted by Picasa

Ma armastan loodust. Ausõna. Vahel unustan selle natukeseks, aga kummalisel viisil mitte kunagi pikemaks, kui päevaks. Need harvad päevad on sellised egoistlikud, kus pole midagi peale minu enda, minu mõtete, minu toa, minu arvuti ja minu piimakohvi, ehk ka minu toidu. Neid võiks ehk kutsuda let-me-find-myself-a-use päevadeks. Tavaliselt ma taganjärele kahetsen neid raisatud tunde, aga mis teha, kui prioriteedid on veitsa vildakil ja kool segab mu mõtisklemist, nagu ka ema ja õde... *kuri irvitus*. Õnneks osad segavad faktorid sunnivad mind õue kondama - päeval ei ole sellest küll erilist tolku, aga öösel... Mmm. Tartu on looduslinn. V2hemalt minu jaoks. Suva neist möödavihisevaist tossujugadega autodest ja bussidest, üritan neid ignoreerida, kui võimalik ja jälgin pigem teeäärset rohtu ja puid. Paratamatu, et tegelikult inimesed käituvad niimoodi, nagu nad käituvad - võimalikult mugavalt ja seetõttu ka hoolimatult. Mugav on ju mitte vaevata end hoolimisega. Evolutsiooni viga :D Eijah, tegelt, pardon. Ma ei leia, et paha on olla hooliv-släsh-sõltuv mugavustest, riietusest-släsh-moest, elektrist, arvutist, et cetera, aga krt, areneda oleks võinud ka inimlikkus (misasiseeveelon) ja hoolivus - endast, lähedastest, loodusest. Miks peab kõike, mis on hea, hävitama? Oeh. Posted by Picasa

8/02/2005

heo <---

Jälle ma loen neid sõnu, mis ei ole mulle mõeldud. Neid, mis on sellegipoolest nii südamelähedased. Blah, süda-süda, hing-hing, kõik see tunnete ülekandmine nendesse odavatesse metafooridesse, ise teadmata, uurimata, mida see tähendab. Üritasin teada saada, miks öeldakse, et "Sa oled mu hing"... Hing on midagi nii suurt, võimsat ja hoomamatut, et seda ühe inimese tasemele viia on l-a-b-a-n-e. Ja süda? Süda on lihtsalt üks pump! Olgugi, et selline, mis inimest elus hoiab. Mu meelest ütlus "Sa oled mu südames" on pigem solvav, sest kes sooviks endale mingit asjandust, tõmblevat trombi oma eluks vajaliku mehhanismi vahele. Pointless. Okei nüüd ma kaldusin teemast kõrvale, häbi. Ma tahtsin öelda, et sõnad ei ole tähtsusetud, siiski mitte kõik. On sõnu, mis lähevad nii kerglaselt mööda, nagu neid ei oleks olemas olnudki, aga on ka selliseid, mis põrkavad inimestesse nii kõvasti, et lükkavad nad eemale paigast, kus nad on pikemat aega mugavalt seisnud. Jah. On veel selliseidki, mis on õrnad, kui surnud liblika tiivad, selliseid, mida ei juleta puudutada, kuid ometigi on nad olemas ja kõlguvad kuskil olematuses seni, kuni nad kõdunevad, või keegi võtab nad hellalt peo peale ja asetab klaasi vahele, et nad jääkski igaveseks. Jah, kui igavik on üldse olemas. Ma ei usu.

Naljakas, või siis halenaljakas, kuidas kokkusattumuste tõttu nii palju kannatada saanuna ikka veel samasse pange astun. Ometigi... Tahaks ju uskuda, et on olemas miski, mis suunab sellel, keskmist arvestades, melanhoolsel teel veel kurvema lõpuni.

Tegelikult kogu see kurbus ja soov ikka ja alati paremat saavutada on mingisugune muldvana ideaal. Mis oli viga korilusel, või siis hmm... näiteks puu otsas kõikumisel. Hah? Hetkel vahet ju ei ole, peale selle, et tähtis on väline fassaad, elu on keeruline ja inimsuhted on keerulised. Aga mis kuradi (vbndst) pärast ärkan iga hommik üles, valin sobivad riided, aksessuaarid, soengu, jätan mulje, et olen keegi, kes tegelikult on hoopis mu enda looming... Või olengi ma see? Ah, nii ei saa.

Tahaks lihtsalt maha istuda ja olla, ilma mingite ahvatlusteta kuskilt kõrvalpingilt, kus üks paarike ennastunustavalt on üksteisesse süvenenud. Kas on võimalik olla ilma olemata, ilma enese jätkamiseta? "Meie küla eided teevad usinasti vanainimeste asja, kuna rehvormierakond jagab heldet tasu selle eest" - Ave Nahkur. Jah, sellega ma mõtlen seda, et isegi poliitika... Bää, ma ajan segast ja süüdistan hilist õhtut, suitsetamata sigarette ja osadele naistele omast puudulikku loogikat ja ehk ka on tunda mõjutusi sellest, et ma pole piisavalt pööranud tähelepanu prioriteetidele, mis peaks tegelikult teistpidi olema. Ma ei taha seda mõtet lõpuni mõelda.

Ma tahaks saada praegu otsekohe kellekski teiseks, et ilmselt teada saada, et ega teistelgi lihtsam pole, võibolla, loodetavasti teised nii "eluolulistel teemadel" end ei vaeva. Abi.

Tuuli Koch räägib telekas, et enda mälu on ikka kõige selgema resolutsiooniga ja et mälupilte peaks kõige rohkem usaldama. Jah. Andke mulle rohkem mäluruumi, et mäletada kõiki neid asju, millest peaksin õpetust võtma; et meenutada kõiki neid kordi, kui olen teistkordselt sama asja valesti tehes mõelnud, et eelmine kord ma juba pidin meelde jätma - "nii ju ei saa". Tahaks mäletada ka kõiki häid, õnnelikke, tundmise hetkedel unustamatuna tundubaid hetki, mis kaovad nendesse sadadesse ajusoppidesse ja ei julge välja tulla siis, kui oleks vaja meenutada, mis mind üldse elus hoiab.

Ma tunnen ennast tegelikult idiootsena, teades, et ma ei jõua iialgi sellise intelligentsi tasemeni, et -oeh, iseenda ja osade teiste meelerahu nimel eemaldan siit lõigu-. Taas lõppeb asi sellega, et ma lihtsalt ei julge - tahan ma veel põletada saada? Olla üks tromb südames... või saada enda omasse keegi, kes ei hooligi sellest, kas elan.

Ja et lõpetada see põust positiivselt - jee, juba neljapäeva õhtust alates on mul niipalju tegevusi seoses oma ammunägemata sõprade ja ühe kokkutulekuga. Hm, jajah.

Päikest, mis muud!

7/28/2005


I'll close the eyes to hear the silence in my once raging inside, and it's breathtaking.  Posted by Picasa